Baieri: erinevus redaktsioonide vahel

Baieril on piir [[Austria]] ja [[Tšehhi]]ga; [[Šveits]]ist eraldab teda [[Bodeni järv]]. Ülemise osa riigipiirist moodustab [[Rein]]i jõgi. [[Baieri Alpid]]es kulgeb piir Austriaga ja seal on ka Saksamaa kõrgeim tipp ([[Zugspitze]]). Läbi Baieri voolab kaks suuremat jõge [[Doonau]] ja [[Main]].

BaierlasteleBaierlased meeldib tavaliseltarmastavad rõhutada uhkust nendeoma traditsioonidestraditsioone. Rahvariideid,Erilistel üldiselt tuntud kui [[Tracht]],sündmustel kantakse erilistelrahvariideid: sündmustelmehed jakannavad sisaldavadAltbayerni Altbayern Lederhosen'it meestelenahkpükse ja Dirndlitnaised naistelepihikut. OnTraditsioonilistel kapidustustel on kombeks mängida sajandeid vanusajanditevanust folkmuusikat traditsioonilistel pidustustel.

Baierlased panevadväärtustavad väga suure väärtuse toidulesööki ja joogilejooki. SamasNad tarbivad nad väga palju selliseid toite ja jookesellist, mis mujal Saksamaal on ebatavalisedebatavaline, näiteks valge vorst (Weißwurst). Baierlased olid uhked seaduse üle, mis lubas [[õlu|õllel]] sisaldada vaid kolme koostisosa: vett, otra ja humalaid. Seadus kestis, kuni Euroopa Liit selle kehtetuks kuulutas. Baierlased joovad maailmas kõige rohkem õlut, keskmiselt 170 liitrit inimese kohta aastas.

Hiljem moodustus seal [[Baieri hertsogkond]], mille vallutas [[Karl Suur]]. 843. aasta [[Verduni leping]]uga sai Baieri [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] osaks. Seejärel kujunes Baieri hertsogkond (907–1623), mis kuulus ka [[Otto Suur]]e rajatud [[Saksa-Rooma riik]]i, [[16. sajand]]ist [[Baieri ringkond|Baieri ringkonnas]]. Baieri hertsogi tõstmiseülendamise järel kuurvüstikskuurvürstiks eksisteeris [[Baieri kuurvürstkond]] (1623–1806) ning aastatel (1806–1918) [[Baieri kuningriik]].