Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnanema millele > millega |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
3. rida:
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ('rapid eye movement') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid|unestaadiumidest]] ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name=hobson>Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref>Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
10. rida:
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]].<ref>Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
==Unenägude üldine neurobioloogia==
|