Säästulamp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7214 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Säästulamp''' on elektrivalgusallikas, mis kulutab sama valgusvoo andmiseks oluliselt vähem elektrit kui [[hõõglamp]]. SäästulambinaSeega kuuluvad säästulampide hulka iga liiki [[kaarlahendus]]el põhinevad [[gaaslahenduslamp | lahenduslambid]] ja muidugi [[leedlamp | leedlambid]]. Siiski tuntakse säästulambina eelkõige kompaktluminofoorlampikeeresokliga [[kompaktluminofoorlamp]]i, entsest sellenajust onseda tüüpi lampidega hakata sajandivahetuse järel hõõglampe välja vahetama. Alates 2010. aastast aga hakkasid kompaktlampe omakorda asendama paremate valgusomadustega [[leedlamp | leedlambid]]. Seetõttu kaob tarvidus säästulambi kui perspektiivneeraldi kalambiliigi nimetuse LED-lampjärele.
 
Kodumajapidamistes toimub järkjärguline üleminek hõõglampidelt energiatõhusamatele valgusallikatele alates 2009. aastast <ref>http://ec.europa.eu/energy/lumen/index_et.htm Energiasäästlikud lambid</ref>
 
 
==Valgusparameetrid==
Lampide tähtsad valguslikud näitajad on valgusviljakus, värvitemperatuur ja värviesitusindeks.
 
'''[[Valgusviljakus]]''' iseloomustab valgusallika tõhusust elektrienergia valguseks muundamisel: valgusviljakus väljendub tekitatava valgusvoo ja tarbitava võimsuse jagatisena; mõõtühikuks on luumenit vati kohta (lm/W). Valgusviljakuse teoreetiline piir on valge valguse korral umbes 250 lm/W.
 
Valgusviljakus väheneb lampidel aja jooksul: hõõglampideil kolvi tumenemise tõttu, säästulampidel tingituna peamiselt luminofoori vananemisest.
 
'''Värvitemperatuur''' väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet ja seda väljendatakse Kelvini kraadides (K). Kuni temperatuurini 3300 K tundub valgus soojana, vahemikus 3300‒5300 K neutraalsena ning üle 5300 K korral külmana. Keskpäevase päikesevalguse värvitemperatuur jääb vahemikku 5000‒5500 K.
 
Kodus kasutatakse kohtvalgustuseks soevalguslampe, üldvalgustuseks ka külmema tooniga lampe.
 
'''Värviesitusindeks''' (täpsemalt: värviesituse üldindeks ''R<sub>a</sub>'') näitab, kuivõrd loomulikes värvides paistavad esemed mingi tehisvalgusallika valguses võrreldes sellega, kuidas me näeme värve päevavalguses. Ideaalse päevavalguse korral ''R<sub>a</sub>'' = 100%; värviesitust loetakse heaks, kui ''R<sub>a</sub>'' on 80‒100%.
 
==Hõõglambid==
[[Pilt:Wolfram-Halogenglühlampe.png|thumb|150px|Halogeenlamp]]
Hõõglambis kiirgab valgust gaastäidisega klaaskolvis paiknev volframist hõõgniit. Kolvis oleva inertse gaasi ([[argoon]]i, [[krüptoon]]i) keskkond aeglustab volframi aurumist. Hõõgniidi temperatuur on keskmiselt 2400 °C ([[Kelvini skaala|absoluutsel temperatuuriskaalal]] vastavalt ümmarguselt 2700 K; värvitemperatuur on umbes 50 kraadi kõrgem, sest hõõgniit pole [[absoluutselt must keha]]). Niisiis annab hõõglamp soevalget valgust.
 
Hõõglambi tööiga (1000‒2000 tundi) sõltub oluliselt toitepingest (5% kõrgem või madalam pinge vastavalt vähendab või suurendab tööiga kahekordselt), samuti lülitamiste sagedusest ja ümbrustemperatuurist (seega valgusti jahutustingimustest).
 
== Halogeenlambid==
Halogeenlamp on hõõglamp, mille kvartsklaasist kolvi täitegaas sisaldab [[Vikipeedia:Halogeenid | halogeeni]] (hrl joodi). Jood reageerib volframniidi aurustunud aatomitega. Kõrgel temperatuuril toimuvates keemilistes ühinemise ja lagunemise protsessides sadestuvad volframi aatomid tagasi hõõgniidile, mitte aga kolvi sisepinnale. Seetõttu võib hõõgniidi töötemperatuur olla kõrgem (2800‒3100 K) ja klaaskolb olla palju väiksem kui tavalisel hõõglambil. Ent samadel põhjustel kuumeneb lambi kest 300‒600 kraadini.
Halogeenlambi tööiga (2000‒5000 tundi) ja valgusviljakus on keskmiselt kuni 50% suuremad kui tavalistel hõõglampidel. Halogeenlampe on mitmesuguse kuju ja sokliga, sealhulgas ka tavalise keermessokliga.
 
Halogeenlambid kuuluvad säästulampidega asendamisele nagu tavalised hõõglambid. Pikemaks tähtajaks jäävad lubatuks madalapingelised (12-voldised) halogeenlambid. Samuti ei puuduta hõõglampide keeld eriotstarbelisi lampe (külmikutes, praeahjudes).
 
==Gaaslahendus-luminofoorlambid==
[[Pilt:02 Spiral CFL Bulb 2010-03-08 (black back).jpg|thumb|150px|Spiraalikujulise luminofoortoruga kompaktlamp]]
[[Pilt:ESLtopb.jpg|thumb||240px| Elektrooniline liitelülitus:<br/>1 kondensaator, 2 trafo, 3 eelsüütedrossel, :<br/>4 impulsstransistor, 5 alaldusdiood]]
Lahenduslambi torukujulises kolvis tekib väärisgaasi (argooni) ja elavhõbedaauru keskkonnas elektrivälja toimel [[huumlahendus]], milles eralduva ultraviolettkiirguse muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor. Luminofoor on aine, mis optilise kiirgusega või elektronivooga ergastamisel hakkab helendama, luminestseerima; helenduse värvuse määrab luminofoori koostis.
 
Luminofoorlampidena on olnud pikka aega kasutusel sirged '''luminofoortorud''' (tuntud ka päevavalguslampidena). Nende toitelülituse põhielemendid on voolu piirav drossel ja vahetatav süütur (starter). Võrgusagedusega vahelduvvoolutoide põhjustab valguse häiriva väreluse (pulsatsiooni).
 
'''Kompaktlamp''' ehk [[kompaktluminofoorlamp]] on luminofoorlamp, mille toru on painutatud spiraali või looga kujuliseks ning kokku surutud peaaegu tavalise hõõglambi mõõtmeteni. Hõõglampide asemel saab kasutada kompaktlampe, millel on keermessokkel (tavaline E27 või väike E14). Sokli ja toru vahelises osas paikneb elektrooniline liitelülitus lambi süütamiseks, toitevoolu piiramiseks ja reaktiivvõimsustarbe vähendamiseks. See lülitus tõstab ka toitevoolu sageduse mitmekümne kilohertsini, hoides niiviisi ära valguse väreluse. Sisselülitamisel süttib lamp kiiresti ja vilkumiseta.
 
Lambi valguse kvaliteet sõltub kasutatavate luminofooride omadustest ja arvust. Tavaliselt koosneb luminoor kolmest komponendist, mille puhul värviesitusindeks ei ületa 80%. Täielikuma valgusspektriga lambi luminofooris võib olla kuni kuus komponenti (värviesitusindeks on siis 90% ringis).
 
Tööiga on keskmiselt kümme korda pikem kui hõõglambil, kuid ka kompaktlambi puhul lühendab seda sage lülitamine ja kõrge ümbrustemperatuur (üle 50 °C). Sisselülitamisele on tundlikumad hetkeliselt süttivad lambitüübid: iga niisugune hetksüütamine lühendab lambi tööiga kuni 5 tunni võrra. Palju paremini taluvad sisselülitamist viivitusega süttivad lambid, mille elektroonikaplokk lülitab 0,5‒2 sekundiks sisse lambi elektroodide eelsoojenduse; need lambid võivad taluda kümneid tuhandeid lülitamisi.
 
Kompaktlamp sisaldab umbes 3 milligrammi elavhõbedat, seepärast tuleb kasutuskõlbmatut toodet käsitada ohtliku jäätmena.
 
Vaadeldud luminofoorlambid kuuluvad madalrõhulampidena [[Gaaslahenduslamp | lahenduslampide]] arvukasse perre.
 
==LED-lambid==
LED-lambis ehk leedlambis on valgusallikaiks valgusdioodid (LED ''light-emitting diode''). Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis läbiva elektrivoolu toimel kiirgab valgust kitsas sagedusribas (nt rohelist, punast, sinist, kollast). Selleks et saada valget valgust, on kaks põhimoodust:
# kombineerida dioode, mis kiirgavaid eri värvi valgust: kas punast (R), rohelist (G) ja sinist (B) või siis sinist ja kollast valgust;
# tekitada valgusdioodidega lühilaineline (ultravioletne või sinine) valguskiirgus ja muundada see luminofoori abil valgeks valguseks (samamoodi nagu see toimub gaaslahendus-luminofoorlampides).
 
Leedlampide tööiga on 25 000 kuni 50 000 tundi; see ei tähenda läbipõlemist, nagu hõõg- ja halogeenlampide puhul, vaid valgusvoo vähenemist 70 protsendini algsest.
 
[[Pilt:LED bulbs.jpg|thumb|310px|Mitmesuguseid leedlampe]]
 
==Lampide võrdlus==
{| class="wikitable"
|-
|+ Üldtarbeliste lampide võrdlus
! Näitaja!!Hõõglamp!!Halogeenlamp!!Kompaktlamp!!Leedlamp
|-
|Värvitemperatuur||2600‒2800 K||3000‒3200 K||Valitav, enamasti 2700 K||Valitav, enamasti 2700 K
|-
|Värviesitusindeks[[Värviesitus]]indeks||100 %||100 %||80‒85 %||60‒80Vähemalt 80 %
|Värvispekter||Pidev||Pidev||Katkeline||Katkeline
|-
|Valgusviljakus||10‒14 lm/W||16‒25 lm/W||50‒75 lm/W||50‒7570‒130 lm/W
|Värviesitusindeks||100%||100%||80‒85%||60‒80%
|-
|Valgusviljakus||10‒14 lm/W||16‒25 lm/W||50‒75 lm/W||50‒75 lm/W
|-
|Tööiga||1000‒2000 tundi||2000‒5000 tundi||5000‒15 000 tundi||Vähemalt 25 000 tundi
|-
|Hind||Madal||Kõrgem kui hõõglambil||Kõrge||KõrgemSama kuimis kompaktlambil
|}
Nagu tabelist näha, on säästulampide (kompakt- ja leedlampide) valgusviljakus keskmiselt viis korda suurem kui hõõglampidel, s.t et nad kulutavad vastavalt ka viis korda vähem energiat. Ent tingituna sellest, et nende valgusspekter pole pidev, s.t neis puudub osa sageduskomponente, tundub ka valgus n-ö hõredamana. Säästulampe täiustatakse pidevalt ning kallimad tooted lähenevad valgustusomadustelt järjest enam hõõglampidele.
 
== Vaata ka ==
*[[Hõõglamp]]
*[[Halogeenlamp]]
*[[Kompaktluminofoorlamp]]
 
[[Kategooria:Valgustusseadmed|Säästulambid]]
==Välislingid==
*[http://de.wikipedia.org/wiki/Lichtquelle Lichtquelle]
*[http://www.gluehbirne.ist.org/index.php Gluehbirne]
*[http://fi.wikipedia.org/wiki/Sähkövalo Sähkövalo]
==Viited==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Valgustusseadmed|Säästulambid]]