Gaaslahenduslamp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Gaaslahenduslamp''' ehk '''lahenduslamp''' on [[lamp]], milles [[elektrienergia]] muundub nähtavaks [[valgus]]eks [[gaaslahendus]]es (nt [[ksenoonlamp|ksenoonlambis]], [[naatriumlamp|naatriumlambis]]) või selle lahenduse vahendusel ([[luminofoorlamp|luminofoorlambis]]).
Elektrilahendus ([[huumlahendus]]e või [[kaarlahendus]]e kujul) tekib metalliauru ja [[väärisgaas]]i sisaldavas klaaskolvis, kui lambi [[elektrood]]idele rakendada piisavalt kõrge [[elektripinge]]. [[Elektrilahendus]]es muundub osa elektrivälja energiast [[valgus]]eks protsessides, milles toimub pidev aatomite (või molekulide) [[ionisatsioon|ioniseerimine]] ja rekombineerumine (elektronide ühinemine positiivsete [[ioon]]idega) ning elektronide [[Ergastatud olek | ergastamine]] ja relakseerumine (naasmine stabiilsele tasemele).
Valdava osa lahenduslampide talitlus põhineb [[kaarlahendus]]el madala sulamistemperatuuriga metalli ([[elavhõbe]]da või [[naatrium]]i) aurus. Kaarlahenduse keskkonnaks võib olla ka [[väärisgaas]] [[ksenoon]] selle madala [[ionisatsioonienergia]] pärast.
Huumlahendusega reklaam- ja signaallampides kasutatakse värvilise valguse saamiseks erinevaid gaase ja nende segu metalliaurudega.
== Lahenduslampide liigid ==
Kolvis valitseva töörõhu järgi liigitatakse kaarlahenduslambid madalrõhulisteks (alla 100 kPa), kõrgrõhulisteks (0,01–1 MPa) ja ülikõrgrõhulisteks (1–10 MPa).<ref> ENE, 5. kd, 1990, lk 375 </ref>
Kõige rohkem kasutatakse madalrõhulisi elavhõbelampe. Et aga nendes tekib kaarlahendusel peamiselt valgustuseks sobimatu [[ultraviolettkiirgus]], muundatakse see kolvi sisepinda katva [[luminofoor]]ikihi abil päevavalgusele lähedase spektriga valguseks. Niisugused [[luminofoorlamp | luminofoorlambid]] andsid 2010. a paiku ligi 90 % maailma valgusallikate [[valgusvoog | valgusvoost]].<ref> Endel Risthein. Energiatehnika ja maailm. Tallinn, TTÜ Kirjastus, 2013 </ref>
Naatriumtäitega lampides ultraviolettkiirgust ei teki, kuid valgus on madalrõhu-naatriumlamidel monokromaatiline (kollakas), kõrgrõhu-naatriumlampidel veidi laiema spektriga (oranžikaskollane).
Kaarlahendus annab vahetult päevavalgusele lähedase spektriga valgust kõrgrõhulampides, mille täitegaas sisaldab metalli ([[naatrium]]i, [[indium]]i, [[tallium]]i) ja [[halogeen]]i aatomitest koosnevaid ühendeid – [[halogeniid]]e. Sellistes [[metallhalogeniidlamp]]ides on välditud metalli sadestumine kolvile samal põhimõttel kui [[halogeenlamp | halogeen-hõõglampides]].
Päikesevalgusele päris sarnase spektriga valgust annavad kõrg- ja ülikõrgrõhulised [[ksenoonlamp | ksenoonlambid]].
Valgusviljakus on [[ksenoonlamp]]idel kuni 50 lm/W, luminofoorlampidel 50–75 lm/W, halogeniidlampidel 90–100 lm/W, kõrgrõhu-naatriumlampidel kuni 150 lm/W ja madalrõhu-naatriumlampidel kuni 200 lm/W.
Kaarlahenduse süütamiseks ja stabiilse talitluse tagamiseks vajab lahenduslamp [[liiteseadis]]t (elektromagnetilist või elektroonilist ballasti).
== Huumlahendustorude helenduse värvid sõltuvalt täitegaasist ==
{| class="wikitable" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0"
|-
21. rida ⟶ 30. rida:
! Pilt
|-
| [[Heelium
| Oranž
| Kasutatakse valgusefektide tegemiseks
| [[Image:HeTube.jpg|100px]]
|-
| [[Neoon
| Punakasoranž
| Kasutatakse pingeindikaatorites ja teistes elektrimõõteriistades
| [[Image:NeTube.jpg|100px]]
|-
| [[Argoon
| Violetne või helesinine
| Reklaamtablood
| [[Image:ArTube.jpg|100px]]
|-
| [[Krüptoon
| Hall, kõrgsagedusel on helesinine
| Kasutatakse valgusefektide tegemiseks
| [[Image:KrTube.jpg|100px]]
|-
| [[Ksenoon
| Hall, kõrgsagedusel on rohekassinine
| Autolambid ja prožektorilambid
| [[Image:XeTube.jpg|100px]]
|-
| [[Lämmastik
| Roosa; kõrgsagedusel on rohekassinine
|
| [[Image:Nitrogen-glow.jpg|100px]]
|-
| [[Hapnik
| Violetne
|
| [[Image:Oxygenglow.jpg|100px]]
|-
| [[Vesinik
| Roosa, kui vool on üle 10 mA
|
| [[Image:Hydrogenglow.jpg|100px]]
|-
| [[Süsihappegaas
| Helesinine
|}
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Valgustusseadmed]]
| |||