Euroopa Liidu kodakondsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
'''Euroopa Liidu kodakondsus''' hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi [[kodanik]]u ja institutsiooni ehk [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vahelist [[kodakondsus]]t.
 
Eraldi mõistetena võib käsitleda nii seksuaalset, rassilist kui ka riigi ja isiku vahelist kodakondsust<ref>Tommi Hoikkala (2009) „The diversity of youth citizenships in the European Union“, Young, Vol1(17), 7</ref>
 
Iga inimene, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodakondsus loodi 1992. aastal [[Maastrichti leping]]uga. Euroopa Liidu kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, kuid ei asenda seda. Liidu kodanikel on asutamislepinguga antud õigused ja sellest tulenevad kohustused. Liidu kodakondsuse tähtsus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse alusel reaalsed õigused. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu teisele osale annab liidu kodakondsus järgmised põhilised õigused<ref>Maastrichti leping. 1992. II osa (artiklid 17-22) </ref>: