[[Pilt:Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon]]i tagajärjel [[mikroob]]i [[kromosoom]]i selles [[lookus]]es, mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon]]is on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi antibiootikumiga otsest kontakti olnud. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom]]i, eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid), ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus]]es on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid]]ide hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobiisugukonnamikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus"/>
Antibiootikumiresistentsus tekib siis, kui bakterite talitlus antibiootikumide surve all muutub: nende antibiootikumide tundlikkus nõrgeneb või kaob. Bakterid jäävad ellu ja paljunevad edasi, kuni neil tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes.
