Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P link par (+masintoim) using AWB |
||
9. rida:
lipukiri=Eestimaa, mu isamaa|
liige=rotalus}}
'''Korporatsioon Rotalia''' on 10. novembril [[1913]] [[Peterburi]]s asutatud ning praegu [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja [[Toronto
==Korp! Rotalia ajalugu==
===Proloog===
Juba [[20. sajand]]i alguses asus tolleaegses keiserliku [[Venemaa]] pealinnas Peterburis eesti soost üliõpilasi, kelle arv [[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]]-eelseil aastail ulatus ligi kolmesajani. Nõrk side kodumaaga, [[Vene kultuur]]i mõjutused ja ahvatlevad väljavaated karjääri tegemisel ähvardasid sulatada neid vene kultuuri ja rahvaga. Selle vältimiseks peeti vajalikuks omavaheliste kindlate ja tihedate sidemete loomist, sest ainult distsiplineeritud ja tõsiselt kokkuhoidvas kogukonnas võis säilida eestlus Peterburi sattunud eesti üliõpilaste hulgas, mille tarvis asutatigi [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]].
Seal valitseva vasakäärmuslusse kalduva mõtteviisiga, mis oli mõistetav maailmasõjaeelse Venemaa ülikooli kasvandike juures, ei suutnud mõõdukam osa üliõpilastest leppida. Nad asutasid [[1909]]. aastal [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts]]i (PEÜAS), kelle peaülesandeks materiaalse abiandmise kõrval kujunes seltskondlik töö ja omavaheliste sidemete loomine eesti üliõpilaste vahel. Ometi just viimase ülesande täitmiseks ei osutunud PEÜAS küllalt suuteliseks, kuna ta ei loonud oma liikmete hulgas Peterburi oludes eriti vajalikku distsipliini ega andnud neile tarvilikul määral rahvuslikule põhimõtetele rajanevat ning liikmeid ühiseks koguks liitvat kasvatust.
Tundes vajadust eesti üliõpilaste seas tihedamate sidemate loomise järele, hakkasid peamiselt nooremad üliõpilased [[1911]]. aasta lõpul ja [[1912]]. aasta alguses kogunema kitsamasse ringkonda ning oma mõtteid propageerima ka PEÜAS-is. Vanemad üliõpilased, kes olid passiivsemad, eelistasid siiski vabamat korda, kuna nägid seltsis peamiselt abiandmise kassat. Ent vaatamata sellele viidi 1912. aasta sügissemestril osa noorte nõudmisi siiski läbi, kuigi vaid osaliselt. Ühtlasi oli see lahkhelide tekkimise aluseks seltsi PEÜAS-i liikmeskonnas, mis üha süvenedes 1913. aasta alguseks juba täiesti avalikult nähtavaks sai ning kajastus isegi Peterburi eesti ajalehtede veergudel. Sama aasta 3. ja 11. märtsi peakoosolekud selgitasid nägemuse lahkumineku selles sihis, et noortegrupi kõik ettepanekud kukutati läbi, mis tingis grupi (12 isikut) seltsist lahkumise.
48. rida:
1918. aastal taastus Rotalia tegevus Tallinnas kodumaale koondunud liikmete hulgas ning 18. juuli peeti esimene konvendi koosolek ja 10. novembril kommerss [[Tallinn]]as.
Seoses [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algusega astusid suurem osa kodumaal viibivatest korporatsiooni liikmetest väeteenistusse. Esimesena langes kodumaa eest 31. detsembril 1918 [[Lehtse jaam]]a juures [[
1918. aasta lõpul oli liikmete nimestikus 29 liiget. Vabadussõja lõppedes lahkus aga suurem osa konvendi liikmeid Tallinnast. Tartu edasi õppima asus vaid paar liiget, kuid nendestki elas Tartus ainult üks. Selle tagajärjel hakkas konvendi elu Tallinnas raugema, eriti 1921. aasta lõpust alates. Konvendi üleviimine Tartusse ei tulnud sellises olukorras tõsiselt kõne alla. Samal ajal arvati korporatsioon Rotalia kui Tartust eemalolev ja registreerimata korporatsioon EKL-ist välja.
====Rotalia Berliinis====
76. rida:
29. aprillil 1924 otsustas Berliini konvent vastavalt [[olderman]]i esildisele kõik lihtliikmed vastu võtta tegevliikmeteks, mis tegelikkuses sai teoks Tartu tegevliikmete ja vilistlaste osavõtul 24. mail – seega vahetult pärast Tartu Ülikooli poolset põhikirja kinnitamist. 31. mail ja 1. juunil 1924 peeti Tartu hotellis Livonia esimene kommerss, millele eelnenud erakorralisel koosolekul otsustati korporatsioon Rotalia Tartu konvendi loomine ning valiti ka esimesed ametnikud. Esmakordselt lehvis sinine-must-roheline lipp Eesti ülikoolilinnas – ajaloolises Tartus.
Kõige aktiivsemaks muutuski Rotalia tegevus Tartus, kus liikmeskond asus kohe jõudsalt kasvama. 1. oktoobril 1924 koliti uude konvendikorterisse Lille 3, mis oli Rotalia koduks kaheksaks edukaks aastaks. Eelnevalt asus seal baltisaksa korporatsioon Fraternitas Rigensis, kes liikmete vähesuse tõttu Tartus, lahkus Riia Polütehnikumile lähemale.<ref>Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu, 2012. ISBN
Samal aastal taastati ka oma koht EKL-is, kuna oli kadunud ainuke väljaarvamise põhjus – Tartu konvendi puudumine. Edasises tegevuses EKL-is võib esile tõsta uute liikmete, [[korporatsioon Revelia]] (1928) ja [[Fraternitas Liviensis
[[Pilt:Korporatsioon Rotalia konvendi hoone Tähe tänaval.JPG|pisi|Endine baltisaksa korp! Estonia konvent (nüüd korp! Rotalia konvendihoone) Tähe tänaval, Tartus|290x290px]]
Kuna liikmeskonna hoogne kasv muutis Lille tänaval asunud ruumid kitsaks, kolis Rotalia 1. juulil 1932 baltisaksa [[Korporatsioon Estonia|korp! Estonialt]] üüritud majja Tähe tänaval, mis osteti jõukuse kasvades päriseks 1936. aastal. 1932. aasta lõpus lähenes Rotalia liikmeskond 250-le: nendest 109 olid vilistlased, 102 tegevliikmed ning 32 lihtliikmed ja rebased. 1933. aasta novembris tähistati Rotalia 20. aasta juubelit. Tähe tänava maja sisustati selleks puhuks uue mööbliga, anti välja Rotalia senist tegevust käsitlev album. Samal aastal pandi alus sõprussuhetele [[Varsinaissuomalainen Osakunta
Veel 1940. aasta kevadsemestril elas Rotalia oma tavapärast elu. Seoses suviste sündmustega tuli aga nii Rotalia kui ka teiste "töölisvaenulike organisatsioonide" avalik tegevus Eestis katkestada. 18. juunil nõudis Tartu linnavalitsus maja üleandmist vene sõjaväele 20. juuni hommikuks – tühjana, kuid kasutamiskõlblikus korras. Rotalia arhiiv, arvepidamine ja vallasvara anti üle Tartu Ülikoolile; karikad, rapiirid jms. anti üle [[Eesti Rahva Muuseum]]ile. Kõigile oli selge, milliseks ähvardab kujuneda rahvuslike korporatsioonide lähim saatus. Konvendi volinikuks valiti confr! [[Heikki Leesment]] presiidiumi, K!K!K! (konvendi koosolek) ja E!K!K! (tegevliikmete koosolek) õigustes ning need õigused kehtestati kuni järgmise korralise konvendi koosolekuni, mis toimus alles üheksa aastat hiljem võõral pinnal. Algas Rotalia põrandaalune tegevus Eestis ja pagulasaastad võõrsil.
86. rida:
===Korp! Rotalia alates 1940. aastast===
Kommunistliku okupatsiooni ajal toimus sidepidamine ainult isikliku kontakti alusel ning olukord paranes mõnevõrra alles [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal. Alates 1941. aasta sügisest käidi koos vil! [[Peeter Kõpp
Paralleelselt samal ajal tekkis Helsingi koondis, mille tegevuse alguseks võib lugeda 18. detsember 1943. Rotalia Helsingi konvendist oli Soome sõjaväes 18 rotalust, nendest 8 ohvitseridena ja 10 sõduritena. Suur osa nendest liitus [[soomepoisid|soomepoistega]] ning pidas lõpplahingud Eesti pinnal.
120. rida:
Kuna Rotalia liikmed asusid okupatsiooniajast tingituna laiali üle maailma, on nad kohapeal koondunud konventidesse ja koondistesse. Konvendid ühendavad tegevliikmeid koos rebaste ja lihtliikmetega, koondised tegutsevad vilistlaskogu osakondadena.
Eestis tegutseb kaks konventi: Tartus ja Tallinnas. Pärast 1940. aastat Eestist emigreerunud rotalused panid aluse Rotalia tegevusele ka paguluses. Käesoleval ajal tegutsevad Rotalia koondised [[Brüssel
Konvendi tegevust korraldavad presiidium ja ametnikud, kellest enamik valitakse kord semestris. Rotalias on konvendi kõrgeimaks ametnikuks ja akadeemiliselt kõige vanemaks liikmeks seenior.
==Liitumine==
131. rida:
*Korporatsioon Rotalia 1913–1944 : ülevaade ajaloost. New York, 1981.
*Korporatsioon Rotalia võõrsil 1944-1989. Johannes Pedak. Toronto, 1988.
*Õiguse ja omariikluse eest : Otto Tief (1889–1976). Indrek Paavle. Rahvusarhiiv. Tartu, 2014. ISBN
*Korporatsioon Rotalia 90 : juubelialbum. Tallinn, 2003. ISBN 9985-9488-1-5
<references />
137. rida:
==Välislingid==
*[http://rotalia.ee/ Korp! Rotalia koduleht]
{{
[[Kategooria:Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]
| |||