Hiina Vabariik (1912–1949): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Hiina Vabariik (1912-1949) pealkirja Hiina Vabariik (1912–1949) alla |
Resümee puudub |
||
71. rida:
Toimus riigi industrialiseerimine ja moderniseerimine, kuid seda protsessi aeglustasid konfliktid natsionalistliku Najingi valitsuse, [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]], allesjäänud pooleldi iseseisvate sõjapealike ja [[Jaapani keisririik (1868–1947)|Jaapani keisririigi]] vahel. Riigi ülesehitamine sai suure tagasilöögi, kui Jaapan alustas [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina okupatsiooni]] 1937. aastal. Natsionalistid suutsid küll mais-juunis 1944 jaapanlased [[Yunnan]]ist tagasi lüüa, kuid üldiselt olid nende sõjalised tulemused pigem halvad. Aasta hiljem, 1945, andsid jaapanlased küll alla, aga [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]-vaheline [[külm sõda]] viis kohalikud kommunistid ja Guomindangi uuesti omavahelisse sõtta. Aastal 1947 võeti vastu uus põhiseadus, kaks aastat hiljem võitsid kommunistid [[Hiina kodusõda|Hiina kodusõja]], rajasid [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] ja paljud natsionalistid põgenesid [[Taiwani saar|Taiwanile]], kus algas tänapäevane [[Hiina Vabariik]].
==Ajalugu==
Vabariik asutati ametlikult 1. jaanuaril 1912, pärast [[Xinhai revolutsioon]]i, mis algas [[Wuchangi rahutused|Wuchangi rahutustest]] 10. oktoobril 1911. Sellega lõppes [[Qingi dünastia]] ja kahetuhande aastane keisrivõim Hiinas. Riigi rajamisest kuni 1949. aastani oli riigi territooriumiks peamiselt Hiina mandriosa. Keskvalitsuse tugevus oli ajati erinev, seda mõjutasid kohalike sõjapealike ajastu (1915-1928), [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Jaapani sissetung]] (1937-1945) ja [[Hiina kodusõda]]. Keskvalitus oli tugevaim [[Nanjingi kümnend|Nanjingi kümnendil]] (1927-1937), kui riik oli autoritaarne ja üheparteiline, kogu võim oli Guomindangi käes. Teise maailmasõja lõpus andis Jaapan Taiwani ja selle ümbruses asuvad saared liitlasvägede kontrolli alla, Taiwan anti Hiina Vabariigile. Selle üleandmise legitiimsuse üle vaieldakse tänapäevani ja see on üks paljudest aspektidest Taiwani poliitilise staatuse üle käivates aruteludes.
Kui kommunistid 1949. aastal Hiina mandriosa ja 1950ndate alguses [[Hainan]]i, [[Dachen]]i ning teiste väiksemate saarte üle kontrolli said, jäid Guomindangi võimu alla vaid [[Taiwani saar|Taiwan]], [[Penghu]], [[Kinmen]], [[Matsu]] ja veel mõni väike saar. Kui kodusõjas mandriosa kaotati, põgenes HV valitsus Taiwanile ja kuulutas [[Taipei]] ajutiseks pealinnaks. Kommunistid rajasid valitsuse [[Peking]]isse ja väitsid, et vastrajatud Hiina RV on Hiina Vabariigi õiguslik järeltulija ning Pekingi valitsus on ainus legitiimne Hiina valitsus. Sama väitsid (endised) natsionalistid oma Taipei valitsuse kohta. Vaidlused jätkuvad tänapäevani, kuigi HV ei proovi enam mandri-Hiinat aktiivselt tagasi saada. HV Taiwanil on praegu ametlikult tunnustatud 22 riigi poolt, paljude teistega on mitteametlikud sidemded. HV ei kuulu tänu Hiina Rahvavabariigi suurele vetojõule endiselt [[ÜRO]]-sse.
[[Kategooria:20. sajand Hiinas]]
| |||