Tallinna piiramine (1710): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
Juba 1704. aastal olid Vene väed vallutanud Ida- ja Kagu-Eesti [[Narva piiramine (1704)|Narva]] ja [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]] ning 1710. aasta juulis-augustis alanud uue pealetungi käigus vallutati Liivimaa provintsi [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] linnad.
 
1710. aastal saabus Liivimaale ja sealt ka Lõuna- ja Põhja-Eestisse [[katk|"Must surm"]]<ref>Zur Geschichte der Pest in Esthland in den Jahren 1637 und 1710., Illustrirter Revalscher Almanach, Reval 1859</ref>, mille tagajärjel kannatasid nii elanikud, kui ka linnade garnisonid, mis oli ka üheks [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] vallutamise põhjuseks.
 
==Tallinna piiramine==
Tallinna piiramine algas linna piiramisega Vene vägede poolt [[15. august]]il [[1710]]. aastal, [[Lasnamäe]]poolsest küljest. Mereäärne ja [[Telliskopli]] poolne külg oli aga blokeerimata. Linna ümberpiiranud Vene väed tõkestasid linna varustamisega joogiveega [[Ülemiste järv]]est ning toidumoonaga maapiirkondadest. Linna toiduvarustamise olukorda oli veelgi raskendanud aastatel 1697-1697 toimunud [[viljaikaldus]]e tulemusena. Aktiivset sõjategevust ([[tormijook]]sud ja linna pommitamine) ei teostatud vaid Vene väed kasutamisd piiramis- ja venitamistaktikat, kuna linna kaitsejõud (linna rootsi garnison ja linnaelanikest moodustatud kaitseüksused) kandsid suuri kaotusi linna jõudnud katku [[epideemia]] tulemusel. Garnisoni 4000 sõdurist jäi piiramise lõpus ellu umbes 400, seega ainult 10%<ref>W.Greiffenhagen, Die Belagerung und Capitulation Relals in Jahre 1710, seite 53 jj</ref>.