Redaktsioon: 7. märts 2016, kell 18:31 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2016, kell 19:25 redigeeri eemalda Kuuskinen (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 9672 muudatust →‎Survestatud moodulid Uuem muudatus →
85. rida: ===Zarja=== [[File:Zarya from STS-88.jpg\|pisi\|200px\|Zarja moodul nähtuna kosmosesüstik Endeavouri pardalt.]] [[Zarja (ISS)\|Zarja]] ([[vene keel]]es: Заря́, ~~tõlkes koit~~"Koit") oli jaama esimene moodul, mis saadeti orbiidile. <ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/fgb.html Zarya Module]</ref> Zarja asusid säilitusruumid ja see tagas ehituse alguses jaama elektrivarustuse ja muu vajaliku. Moodul sai nimeks Zarja, sest see sümboliseeris rahvusvahelist kosmosealast koostööd. Kuigi Zarja ehitas Vene ettevõte, kuulub moodul Ameerika Ühendriikidele. Moodul kaalub 19,3 tonni ja on ilma päikesepaneelideta 12,55 m pikk ning 4,1 meetrit lai. Mooduli elueaks planeeriti vahemalt 15 aastat ja täna kasutatakse seda säilitusruumina<ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/fgb.html Zarya Module]</ref>. Zarja viis 20. novembril 1998 orbiidile [[Proton-K]] kanderakett, mis startis Bajkongõri kosmodroomilt. Pärast Zarja orbiidile jõudmist, startis 4. detsembril 1998 kosmosesüstik Endeavouri missioon STS-88, mis kinnitas Zarja külge Unity mooduli. ===Unity=== [[File:ISS Unity module.jpg\|pisi\|~~200px~~250px\|Unity moodul pärast paigaldamist, nähtuna kosmosesüstik Endeavouri pardalt.]] [[Unity (ISS)\|Unity]] ("Ühtsus") oli esimene ühendusmoodul ja kosmosejaama esimene USA-s ehitatud moodul. Tal on põkkumisseadmed Z1-sõrestiku, õhuluku Quest, labori Destiny, ühendusmooduli Tranquility ja mooduli Leonardo jaoks. Unity viis 4. detsembril 1998 missiooni STS-88 raames orbiidile kosmosesüstik Endeavour. Mitmed jaama süsteemide torud ja kaablid läbivad Unity moodulit, ning seetõttu on moodulis 216 toru vedelike ja gaaside jaoks ja 121 elektrijuhet, mille kogupikkus oli 9,6 kilomeetrit. Unity valmistati alumiiniumist. Enne starti paigaldati moodulile kaks põkkumisadaptrit, mis võimaldasid mooduliga põkkuda Vene Sojuzitel ja USA kosmosesüstikutel. Moodul koos adaptritega kaalub 11,6 tonni. ===Zvezda=== [[Zvezda (ISS)\|Zvezda]] (vene keeles: Звезда́, "Täht"), tuntud ka kui DOS-8 ja teenindusmoodul, tagab jaama kõigi tähtsate süsteemide töö. Zvezda lisandumisega oli esmakordselt võimalik saata jaama alaline meeskond, sest moodul võimaldas jaamas elada kahel meeskonnaliikmel ja seal peatuda kuni kuuel kosmonaudil. Zvezda DMS-R arvuti juhib kogu jaama elutagamissüsteeme, juhtimissüsteemi, navigatsioonisüsteemi ja kontrollsüsteemi <ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/sm.html#.Vt2e0n2LTGg International Space Station: Zvezda]</ref>. Moodul ehitati aastatel 1985-1986, ning selle viis orbiidile Proton-K kanderakett, mis startis 12. juulil 2000. Moodulil on põkkumisseade Sojuzi, Progressi ja kosmoseaparaadi Automated Transfer Vehicle jaoks. ===Destiny=== [[Pilt:ISS Destiny Lab.jpg\|pisi\|250px\|Destiny enne paigaldamist.]] [[Destiny (ISS)\|Destiny]] ("Saatus") on USA peamine uurimislabor ISS-is. Moodul kinnitati Unity mooduli külge veebruaris 2001 ja see on USA esimene orbitaallaboratoorium pärast Skylabi. Mooduli ehitas Boeing ja see kaalub 16 tonni. Selle viis [[7. veebruar]]il 2001 orbiidile kosmosesüstik Atlantis missioonil STS-98. Destiny moodulist juhitakse ka jaama robotkäe tööd.<ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/destiny.html NASA—Destiny Laboratory]</ref> ===Quest=== Quest ("Missioon") on ISS-i USA segmendi ainus õhulukk ja sealt väljutakse avakosmosesse nii USA kui ka Venemaa skafandritega. Enne Questi paigaldamist, sai avakosmoses käia ainult Vene skafandrites ja USA skafandreid sai kasutada ainult siis, kui jaamas viibis kosmosesüstik. <ref>[http://spaceflight.nasa.gov/station/eva/outside.html Space Station Extravehicular Activity]</ref> Mooduli atmosfäär on eraldi reguleeritud ja meeskonnaliikmed magavad seal plaanipärase avakosmosesse väljumise eelsel ööl, et vältida madala rõhuga skafandrites tekkida võivat [[Kessoontõbi\|Kessoontõbe]].<ref>[http://spaceflight.nasa.gov/station/eva/outside.html Space Station Extravehicular Activity]</ref> Questi viis missiooni [[STS-104]] raames orbiidile kosmosesüstik Atlantis, mis startis [[12. juuli]]l 2001.<ref>[http://spaceflight.nasa.gov/shuttle/archives/sts-104/ NASA HSF Shuttle Archives: STS-104]</ref> ===Pirs ja Poisk=== {{pooleli}}

Rahvusvaheline kosmosejaam: erinevus redaktsioonide vahel