Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

| osaline2 = [[Rzeczpospolita]]

| osaline3 =

| väejuht2 = [[Jeremi Michał Korybut Wiśniowiecki]]<br>[[Jan II Kazimierz Waza]]

| väejuht3 =

 

Saabunud võidukalt pärast Poola vägede võitmist ja oma nõudmiste heakskiitmist Kiievisse, võeti Hmelnõtskõi vastu seal asunud kreeka [[õigeusu kirik]]u [[Jeruusalemma patriarh]]i ja [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] poolt, kui õigeusklike eest võitlejana ning innustasid tema [[ambitsioon]]e, kogu piirkonna õigeusklike eest seisjana. Hmelnõtskõi alustas diplomaatilisi läbirääkimisi Poola võimu vastase koalitsiooni loomiseks piirkonna ([[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]]) õigeusklike valitsejatega, [[Doni kasakad|Doni kasakatega]] ja [[protestantism|protestantidega]] [[Transilvaania]]s ning vürst [[Radziwill]]iga [[Leedu suurvürstiriik|Leedus]].

==1649==

1649. aastal taasalustas Hmelnõtskõi sõjategevust Poolaga juba kõigi õigeusklike vabastamiseks. 1649. aasta sügisel piiras ta ümber [[Zboriv]]i juures, kuningas Jan II Kazimierz Waza väed ning saavutas eduka [[Zborivi vaherahu|vaherahukokkuleppe]]. Leppe alusel lubati kuninga poolt (1) suurendada registrikasakate arvu 40 000-ni, (2) senised [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]], [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond|Brasłaŭ vojevoodkondade]] alad kuulutati kasakaaladeks, mis vabastatakse Poola vägedest, [[juudid|juutidest]] ja [[jesuiidid|jesuiitidest]]; (3) õigeusu metropoliidile antakse koht Poola Seimis; ja (4) kõigile ülestõusus osalenud [[šlahta]] sekka kuuluvatele antakse amnestia. Saavutatud vaherahuleping rahuldas uusi registrikasakaid, õigeusklikku šlahtat ja vaimulikke, kuid ei täitnud lihtrahva huvi, saada tagasi Poola [[magnaat]]idelt maa.