Redaktsioon: 11. märts 2015, kell 15:22 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 340 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. jaanuar 2016, kell 06:11 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
9. rida: Üldiselt seostatakse plahvatusi aga hoopis ülikiirete keemiliste reaktsioonidega, mis toimuvad näiteks [[lõhkeaine]]tes. Sellised plahvatused on tavaliselt tekitatunud ülikiire [[põlemine]] ([[oksüdatsioon\|oksüdeerumine]]), millega kaasneb sageli valgussähvatus ja/või pauk. Samas võivad keemilised plahvatused toimuda ka looduslikult. Näiteks [[eukalüpt]]imetsade [[metsatulekahju]]de ajal esineb samuti plahvatusi, kui puude kohal olevad [[eeterlikud õlid\|eeterlike õlide]] pilved süttivad. ~~Universumi~~Kuni universumi arvatav algusesündmus [[Suur Pauk]] kõrvale jätta, siis kõige suuremad teadaolevad plahvatused universumis on [[supernoova]]d, mis on [[täht (astronoomia)\|tähtede]] plahvatused, ja [[gammakiirgus]]e pursked, mille olemus on siiani täpselt teadmata. [[Protuberants]]id on [[Päike]]sel toimuvad plahvatused ja arvatavasti toimub protuberantse teistelgi tähtedel. Need tekivad Päikese [[magnetväli\|magnetvälja]] [[jõujoon]]te moondumisel, mida põhjustab Päikese [[plasma]] kiire pöörlemine. Suurim inimtekkeline plahvatus on seni olnud [[Tsaar-pomm]]i plahvatus [[Novaja Zemlja]]l [[30. oktoober\|30. oktoobril]] [[1961]]. Selle võimsus vastas 100 megatonnile [[trinitrotolueen]]ile. Plahvatus tekitas 3,5 km läbimõõduga tulekera, mis oli nähtav tuhande kilomeetri kaugusel. Tekkinud seenekujuline [[pilv]] kerkis [[mesosfäär]]i, 64 km kõrgusele, ja plahvatus võinuks inimesel tekitada kolmanda astme [[põletus]]i 100 km kaugusel [[epitsenter\|epitsentrist]].

Plahvatus: erinevus redaktsioonide vahel