Orgaaniline keemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
[[Sinihape]] kuulub anorgaanilise ja orgaanilise keemia vahelisele piirialale. Kuigi see kuuluks traditsiooniliselt anorgaanilise keemia alla, käsitatakse seda [[sipelghape|sipelghappe]] [[nitriilid|nitriilina]] (orgaaniline ainerühm). Tsüaniide käsitletakse anorgaanilises keemias, kus nende hulka arvatakse ainult sinihappe [[soolad]], samanimelised [[estrid]] aga kuuluvad nitriilidena orgaanilise keemia alla. Ka [[tsüaanhapnikhapped]], [[tiotsüaanhapped]] ja nende estrid on piirjuhtumid. Ka [[metallorgaaniline keemia]] ([[metallorganüülid]]) ei kuulu ühemõtteliselt orgaanilise ega anorgaanilise keemia alla.
Ka mõned täiesti ebalooduslikuna tunduvad ained, näiteks [[plastid]] ja [[nafta]], kuuluvad orgaaniliste ainete hulka, sest need koosnevad süsinikeühenditest nagu organismide koostisained. Nafta, [[maagaas]] ja [[süsi]], mis on paljude sünteetiliste saaduste lähteained, on lõppude lõpuks orgaanilise päritoluga.
Kõik [[elusolend]]id sisaldavad orgaanilisi aineid, nende seas [[aminohapped|aminohappeid]], [[valgud|valke]], [[süsivesikud|süsivesikuid]] ja [[nukleiinhapped|nukleiinhappeid]]. Orgaanilise keemia haru, mis tegeleb nende ainetega ja [[ainevahetus]]protsessidega, nimetatakse [[biokeemia]]ks (või ka [[molekulaarbioloogia]]ks).
|