Rein Aren: erinevus redaktsioonide vahel

Ta õppis aastatel [[1942]]–[[1946]] [[Tartu Riiklikus Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]] skulptuuri ja aastatel [[1949]]–[[1951]] [[GITIS]]-e eesti stuudios.

Ta oli aastatel [[1946]]–[[1949]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] koorilaulja ja balletitantsija. Töötas aastatel [[1951]]–[[1972]] ja [[1979]]–[[1990]] [[Eesti Draamateater|Draamateatris]]. Vahepealsetel aastatel [[1973]]–[[1979]] töötas ta [[Vene Teater|Vene Draamateatris]]. Rein Aren oli GITIS-es erihariduse saanud näitlejate põlvkonna kirkamaid ja samas romantilisemaid näitejaidnäitlejaid.

Jõuliselt maskuliinse näitlejaisiksusena jättis ta meie teatriloome ajalukkuteatrilukku unustamatud rollid: Peer Gynt (H. Ibsen „Peer Gynt“ 1962), Karla ja Pearu ([[Tammsaare]]/[[Voldemar Panso|Panso]]/[[Mari-Liis Küla]] "Inimene ja inimene" 1972), Slopašev (Tammsaare/Mikiver „Armastus ja surm“ 1984), Jakob (Kruusvall „Pilvede värvid“ 1983), Timotheus Bock (Kross „Keisri hull“ 1984), Naabrimees (Saluri „Minek“ 1988) jt. Rein Aren on mänginud rohkem kui 30 filmis: „Jahid merel“ 1955, „Vallatud kurvid“ 1959, „Jäljed“ 1963, „Indrek“ 1975 ([[Tallinnfilm]]), „Punane telk“ ([[Mosfilm]]) jt ning paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.