Demograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
12. rida:
Esimesi demograafiaga seotud mõtteid võib täheldada juba [[Vana-Kreeka]] haritlastel. Selle algseid ideid võib kohata paljudes kultuurides, näiteks [[Vana-Rooma]]s, [[India]]s ja [[Hiina]]s.<ref name="Srivastava2006">[http://books.google.es/books?id=oNcflpmW3BUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=studies+in+demography&source=bl&ots=Y1QFr3LGxP&sig=xJkW1mxVL6XS-Gij0tOpOsFZA9E&hl=es&ei=qdjRS8DjMsGC8gbj4Ii_Dw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q&f=false S.C.Srivastava,''Studies in Demography'',p.39-41]</ref>
[[Pilt:Graunt_Observations.jpg|pisi|Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad
Juba Vana-Kreekast võib [[Halikarnassos]]e, [[Herodotos|Herodotose]], [[Hippokrates]]e, [[Epikuros]]e, [[Thukydides]]e, [[Polos]]e, [[Protagoras]]e, [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e kirjutistest leida viiteid demograafiale.<ref name="Srivastava2006" /> Rooma kirjanikud ja filosoofid [[Cicero]], [[Seneca]], [[Plinius Vanem]], [[Marcus Aurelius]], [[Epiktetos]], [[Cato]] ja [[Columella]] väljendasid samuti ideid selles valdkonnas.<ref name="Srivastava2006" />
Keskajal tegelesid demograafia ideede
Üks varasemaid demograafilisi
Demograafia mõiste võttis esimesena kasutusele Belgia statistik [[Achille Guillard]] teoses “Rahvastikustatistika elemendid ehk võrdlev demograafia” (1855).<ref name="g"/>
40. rida:
[[Iive]] (I) ehk rahvastiku muutumine sõltub sündimusest, suremusest ja rändest. Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab.
[[Loomulik iive|Loomulikuks iibeks]] nimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud
rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.<ref name="sõna"> ''Mitmekeelne demograafiasõnastik'', Tallinn: Eesti demograafia
Sündimuse üldkordaja (N) on sündide arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: sündivuskordaja = sündivus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.<ref name="sõna" />
53. rida:
===Valemid===
[[Rahvaarv]] =
Rahvaarv kasvab, kui iibe ja rände iibe summa on positiivne, ja kahaneb, kui iibe ja rände iibe summa on negatiivne. Kui iive on null, siis rahvastik ei muutu.<ref name="sõna" />
[[Loomulik iive]] = [[
Loomulik iive on positiive, kui sündimus on suurem kui suremus, ja negatiivne, kui on vastupidi.<ref name="sõna" />
[[Rände iive]] = [[
Rände iive on positiivne, kui immigratsioon ületab emigratsiooni, ja negatiivne, kui on vastupidi.<ref name="sõna" />
72. rida:
[[Rahvastik]]u prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.
Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida näiteks Maa elanikkonna suurust aastatel 2050 ja 2100. Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9 miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahvaarv, kuna neis riikides puudub sündimuskontroll ning traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid. Samuti suureneb rahvaarv jõudsalt riikides nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid, on maailmas oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
|