Pneuma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''''Pneuma''''' (''πνεύμα''; '[[vaim]]', '[[hingus]]', '[[õhk]]') on [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõna, mille üks vastetest on '[[vaim]]'. See sõna esineb ka [[Püha Vaim]]u kreekakeelses nimes.
 
''Pneuma'' tähendab algselt ka keerist, tuuleõhku või rõhku ning on suguluses hiina ''[[qi]],'' ja india [[praana]] ningja [[akaaša]] mõistega.
 
==Anaximenes==
7. rida:
 
==Vanakreeka meditsiin==
''Pneuma'' mõiste oli oluline ka meditsiinis, kuhu see jõudis [[Diogenes Apolloniast|Apollonia Diogenes]]e kaudu [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] ning kus ta arenes [[Erasistratos]]est [[Galenos]]eni välja. Viimaselt pärineb ka hilisemas, ladina traditsioonis oluline erinestus kolme pneumaatilise printsiibi vahel, mis tekivad sissehingatud õhu ningja [[süda]]mes tekitatud [[elusoojus]]e koosmõjus:
# füüsiline ''pneuma'' (''[[spiritus naturalis]]''), mis hoiab ülal vegetatiivseid funktsioone;
# elav ''pneuma'' (''[[spiritus vitalis]]''), elu ja liikumise printsiip;
13. rida:
 
==Stoa==
[[Stoitsism|Stoikud]] lisasid neljale [[Element (stiihia)|elemendile]] '''pneuma'''. Seda tõlgendati [[tuli|tule]] ja [[õhk (element)|õhu]] seguna ning peeti aktiivseks algeks elementide seas. Õhku ja tuld vaadeldi aktiivsete pneumalaadsete elementidena, [[maa (element)|maa]]d ja [[vesi (element)|vett]] passivsetepassiivsete elementidega. Pneuma sarnanes mitmeti [[Aristoteles]]e [[eeter (element)|eetrileeetriga]].
 
[[Hellenismiaja filosoofia]]s, eriti [[stoitsism]]is, segunesid ''pneuma'' mõistes inimlik võime ja kosmoloogline printsiip. Stoikutel on ''pneuma'' nii üksikhingena kui ka [[maailmahing]]ena nii materiaalne substants kui ka vaimne printsiip, mis läbistab elusat kosmost ja korrastab seda. Inimese ''pneuma'' on elu alguses ''[[tabula rasa]]'', mis seejärel täidetakse meeltemuljetega ja ettekujutustega. ''Pneuma'' on stoikutel juhtiv hingeosa, mis võimaldab elada [[kooskõla loodusega|kooskõlas loodusega]].