Provence: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
222. rida:
== Film ==
Provence'il on eriline koht kino ajaloos – üks esimesi filmilõike, "''[[L'Arrivée d'un train en gare de La Ciotat]]"'' (rongi saabumine Ciotat' jaama),
Enne selle tasulist esilinastust Pariisis näidati filmi kutsutud publikule mitmes Prantsuse linnas, sealhulgas La Ciotat's. Seda näidati Edeni teatris septembris 1895, mis tegi sellest teatrist ühe esimese kinoteatri, ja ainsa esimesest teatritest, mis aastal 2009 veel filme näitas.
254. rida:
* [[Ratatouille]] on traditsiooniline roog hautatud köögiviljadest, mis pärineb [[Nice]]'ist.
* '''[[Rouille]]''' on majonees punase ''[[pimento]]''ga, mida sageli määritakse leivale ja antakse kalasupi juurde.
* [[Socca]] on Nice'i erioskus – see on
* '''Soupe au [[pistou]]''', kas külmalt või kuumalt, tavaliselt tehakse jahvatatud ja oliiviõliga segatud värskest [[basiilik]]ust, koos suviste köögiviljadega, nagu valged oad, rohelised oad, tomatid, kabatšokid ja kartulid.
* [[Tapenade]] on mõnu, mis koosneb püreestatud või peeneks hakitud oliividest, kaprisest ja oliiviõlist, tavaliselt leivale määrituna ja eelroana serveerituna.
310. rida:
[[Petank]], üks [[keegel|keegli]] vorm, on populaarne sport, mida mängitakse linnades ja külades üle kogu Provence'i. Mängu juured on iidsed, tulles Vana-Egiptusest, Vana-Kreekast ja Vana-Roomast, kes olla selle Provence'i toonud. Sport oli väga populaarne keskajal üle kogu Euroopa, tuntud kui [[murukeegel]].
Spordi atleetlikum versioon ''jeu provençal'' oli populaarne üle kogu Provence'i 19. sajandil – seda versiooni on kirjeldatud oma romaanides ja mälestustes Marcel Pagnol; mängijad jooksid enne palli viskamist kolm sammu ja see sarnanes kohati
Eesmärgiks on visata pall nii lähedale kui võimalik väiksemale pallile, mida kutsutakse snadiks, (sellist viset kutsutakse ''faire le point'' või ''pointer''); või lüüa eemale vastase palle, mis on snadi lähedal (seda kutsutakse ''tirer''). Mängijad võistlevad üks-ühe vastu (''tête-à-tête''), kahestes võistkondades (''doublettes'') või kolmestes võistkondades (''triplettes''). Eesmärgiks on saada 13 punkti. Punkti annab snadile lähim pall. Mängija heidab palle, kuni saab punkti (''reprenne le point''), kui pall on snadile lähim. Iga pall ühelt tiimilt, kui teise tiimi palle ei ole snadile lähemal, loetakse punktiks. Punktid loetakse kokku, kui mõlema tiimi kõik pallid on visatud.
330. rida:
Mereveetaseme muudatused viisid ühele kõige tähelepanuväärsemale avastusele varajase inimese märkidest Provence'is. Aastal 1985 avastas sukelduja Henri Cosquer merealuse koopa suu 37 meetrit [[Calanque de Morgiou]] merepinnast Marseille lähistel. Sissepääs viib koopasse, mis on merepinnast kõrgemal. Sees on [[Cosquer' koobas|Cosquer' koopa]] seinad kaunistatud piisonite, hüljeste, alkide, hobuste ja käekontuuride joonistustega, mida dateeritakse 27 000 – 19 000 eKr.
Paleoliitikumi lõpp ja [[neoliitikum]]i perioodi algus nägi merepinna taset tänapäevasel tasemel, kliima soojenemist ja metsade taandumist. Metsade ja hirve ja teiste kergesti kütitavate ulukite kadumine tähendas, et Provence'i asukad jäid püsima tänu küülikutele, tigudele ja metslammastele. Umbes aastal 6000 eKr kodustasid inimesed, kes elasid [[Châteauneuf-les-Martigues]]i ümbruses, ühena esimestest
Umbes aastal 6000 eKr saabus Provence'i uute asunike laine idast. Nad olid talunikud ja sõdalased ning tõrjusid järk-järgult varasemad karjapidajad nende maadelt välja. Neile järgnes umbes aastal 2500 eKr järgmine asunike laine, samuti talunikud, kes saabusid merelt ja asusid piki rannikut, mis nüüd on Bouches-de-Rhône'i departemang. Nende varajaste tsivilisatsioonide jälgi leidub Provence'i paljudes kohtades. Neoliitikumi asulakoht umbes aastast 6000 eKr avastati Marseille's [[Gare de Marseille-Saint-Charles|Saint-Charlesi raudteejaama]] lähistel ja [[pronksiaeg]]ne [[dolmen]] (2500–900 eKr) leiti [[Draguignan]]i lähedalt.
| |||