Redaktsioon: 31. juuli 2015, kell 13:00 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 453 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2016, kell 11:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 864 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
26. rida: ===Kamid=== Šintoismi praktika seisneb [[kami]]de ([[jumalus]]te, [[jumal]]ate, [[loodusvaim]]ude, [[vaim]]ude) kultuses, mis võtab ka [[loodusekultus\|looduse-]] ja [[esivanemate kultus]]e kuju. Kamisid kokku nimetatakse ''[[yaoyorozu no kami]]'' (八百万の神 'kaheksa miljonit kamit'). See ei ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil [[lõpmatus]]e mõistet polnud olemas. Kuigi selline tarvitus on tavakasutusest kadunud, nimetati veel hiljuti äärelinnades asuvaid väikesi poode, kus pakuti kõike alates toidust kuni ajalehtedeni, mõnikord koguni jalgrattaid ja autosid, ''[[yorozu-ya]]'' (万屋 'kümne tuhande pood'), viidates pakutavate kaupade suurele arvule. 34. rida: Kaks kamit, [[Izanagi]]-no-mikoto ja [[Izanami]]-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on šintoismi [[peajumal]]. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid [[tenno]]deks (''tennō'') 'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad ([[Yamato dünastia]]) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ~~ning~~ja teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on [[Ise pühamu]], kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli [[peegel]]. [[Kõige püham paik]] võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. Kuni Teise maailmasõja lõpuni usuti, et tenno Jaapani keisri esiema oli Amaterasu ning tenno on kõikide jaapanlaste isa, kami maa peal (''[[ikigami]]'' 'elav kami'). Seda jumalastaatust populariseeriti [[Meiji periood]]il. See ei takistanud võimu usurpeerimast [[šogun]]itel, kuid tennot peeti alati Jaapani tõeliseks valitsejaks, olgugi et see valisemine oli vaid nimeline. Kuigi keiser [[Hirohito]] ütles [[1946]] [[USA]] survel jumalastaatusest lahti (''[[Ningen-sengen]]''), on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht šintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. Et šintoism ei nõua austatavalt mingit avaldust ega sundi, mis on õigupoolest "ebaharmooniline" ja mida tuleks vältida, on religioossest seisukohast tähenduseta ning tähendab lihtsalt, et riiklik sund on lõppenud. ===Hauatagune elu=== Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Kui Jaapanis sünnib laps, siis kannab kohalik pühamu (''[[jinja]]'') lapse nime nimekirja, mida pühamus peetakse, ning kuulutab ta ''[[ujiko]]''<nowiki>'ks</nowiki> 'nimelapseks'. Pärast surma saab temast ''[[ujigami]]'' 'nimekami'. Kolimisel võib lasta kanda oma nime teise nimekirja ning olla korraga kirjas mõlemas kohas. Nimesid saab nimekirja kanda ilma asjaosalise nõusolekuta ja olenemata tema uskumustest. Seda ei peeta mitte usu pealesurumiseks, vaid märgiks kohaliku kami heatahtlikkusest tõotusega arvata see inimene pärast surma kamide hulka. Lapsi, kes surevad enne nime nimekirja kandmist, hüütakse ''[[mizuko]]''<nowiki>'ks</nowiki> 'veelaps' ning usutakse, et nad on elavatele nuhtluseks. Et nende viha ja kurbust leevendada, kummardatakse neid sageli pühamutes. [[Abort]]ide levikuga on see praktika rohkem levinud. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab [[hauatagune elu\|hauatagust elu]] ja [[taassünd]]ide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast. 69. rida: ===''Ema''=== [[Image:EmaMeijiShrine1197.jpg\|thumb\|250px\|right\|''Ema''<nowiki>'d</nowiki> šintoistlikus pühamus]] Keskajal annetasid jõukad inimesed pühamutele hobuseid, eriti pühamu jumalalt midagi paludes (näiteks võitu lahingus). Väiksemate teenete eest sai kombeks kinkida hobusepilt ja sellised ''[[ema (šintoism)\|ema]]''<nowiki>'d</nowiki> on praegu populaarsed. Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese, millel on kujutatud hobune või tänapäeval ka miski muu (madu, nool, isegi [[Thomas Edison]]), kirjutab sellele soovi või palve ning riputab pühamusse üles. Mõnikord riputatakse pärast soovi täitumist tänuks üles uus ''ema''. ==Kultuurilised mõjud== 83. rida: ==Šintoism ja budism== [[Budism]] jõudis Jaapanisse [[6. sajand\|6.]]–[[8. sajand]]il. [[Šākjamuni\|Buddha]]t pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid [[buddha]]de ja [[bodhisatva]]de ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku [[pulmad]]est läbi šintoistlikud [[preester\|preestrid]], enamiku [[matused\|matustest]] budistlikud preestrid. Šintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser [[Hirohito]] oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka [[konfutsianism\|konfutsianistlikust]] eetikast. 100. rida: Košitsu šintoism, keisrikoja šintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. Pühakoja šintoism, jinja šintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. Kyoha šintoismi kuulub [[19. sajand]]i algul loodud 13 sekti, ~~kellel~~millest igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. Rahvašintoism ehk minzoku šintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Peaaegu kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. [[1937]] asutati [[Soka Gakkai]], väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda [[karma]]seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi [[1964]] Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku [[demokraatia]]t, mis eitaks nii [[kapitalism]]i kui [[sotsialism]]i. Komeito sai viimati 14,8% häältest janing 34 kohta 480-st alamkojas ~~ning~~ja 23 kohta ~~Ülemkoja~~ülemkoja 247-st. ==Vaata ka==

Sintoism: erinevus redaktsioonide vahel