Pfalzi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
43. rida:
Aastal 1685 suri Simmerni liin välja ja Pfalzi päris katoliiklasest [[Pfalz-Neuburg|Neuburgi]] pfaltskrahv [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelm]] (ka [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Bergi hertsogkond|Bergi]] hertsog). [[Johann Wilhelm (Pfalz)|Johann Wilhelmi]] valitsemise ajal (1690-1716) viidi kuurvürsti residents Düsseldorfi, aastal 1718 toodi see tagasi [[Heidelberg]]i ja aastal 1720 viidi see [[Mannheim]]i.
[[File:Palatinate of the Rhine.jpg|pisi|circa 1750. aastal]]
Aastal 1742 päris Pfalzi Sulzbachi hertsog [[Karl Theodor (Pfalz ja Baieri)|Karl Theodor]]. Karl Theodor päris ka [[Baieri]] kuurvürstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 hääbus. Pfalzi kuurvürsti tiitel ja võim liideti [[Baieri kuurvürstkond|Baieri kuurvürstkonnaga]], Karl Theodor ja tema pärijad säilitasid ainult ühe hääle ja [[Baieri kuurvürstikuurvürst]]i eelnevuse. Nad jätkasid tiitli "Reini [[pfaltskrahv]]" (saksa keles ''Pfalzgraf bei Rhein'', ladina keeles ''Comes Palatinus Rheni'') kasutamist.
 
Karl Theodori pärija, [[Pfalz-Zweibrücken|Zweibrückeni]] (Prantsuse piiril) hertsog Maximilian Joseph kogus aastal 1799 kõik Wittelsbachide territooriumid ühtse valitsemise alla. Pfalz lammutati [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]]. Esiteks okupeeriti ja siis annekteeriti selle vasakkalda territooriumid Prantsusmaa poolt alates aastast 1795; seejärel võeti aastal 1803 selle paremkalda territooriumid [[Baden]]i markkrahvi poolt. Reini Pfalz, kui selgepiiriline territoorium, kadus. Aastal 1806 lõpetati [[Saksa-Rooma riik]] ja koos sellega kõik kuurvürstide õigused ja vastutused.