Vene-Rootsi sõda (1656–1658): erinevus redaktsioonide vahel

1656. aasta alanud Rootsi–VeneRootsi-Vene sõjas hõivasid [[Vene tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed 1656. aasta alguses [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t ja [[Jamburg]]i. [[Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i kaitset juhendas [[1654]]–[[1657]] kindralkuberner [[Gustaf Evertsson Horn]]. 1656. aasta suvel ründasid edelasuunast laevastiku toel dessandiga [[Pähkinälinna]] ja põhjapool [[Laadoga]]t. Põhjapoolne väesalk [[Aunus]]e [[vojevood]]i Pjotr Puškini (''Пётр Пушкин'') ja Novgorodist sõjakäigule saadetud vojevood Jenaklõtš Tšelištšev (''Енаклыч Челищев'') vallutasid [[Sortavala]] ja asusid [[Koporje]]t piirama.

[[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left|200px|[[Riia piiramine (1656)|Riia piiramine]] 1656. aasta. aastal]]

1656. aasta 17. mail kuulutas Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Moskva tsaaririigi vägede viimist [[Rootsi Liivimaa]]le. Moskva tsaaririigi väed liikusid [[Smolensk]]i suunalt Liivimaale üle [[Poola–Vene sõda (1654–1667)|sõjast haaratud]] [[Rzeczpospolita]] [[Vitebsk]]i ja [[Polotsk]]i. Lätimaa idaküljel asuva rootsiRootsi vägede poolt okupeeritud [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Dünaburg]]i piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel [[Borisglebsk]]iks; 14. augustil vallutasid vene väed [[Koknese]] ja linn nimetati ümber [[Tsarevitš-Dmitrov]]iks.

Riia linna piiramise ajal suundus Moskva tsaaririigi vägede põhjagrupp 40 40.000 -mehelise väega [[Kokenhusen]]ist, vürst [[Aleksei Trubetskoi]] juhtimisel [[Lõuna-Eesti]]sse ning 1656. aasta augustis algas [[Tartu]] [[Tartu piiramine (1656)|linna piiramine]], samal ajal suundusid ratsasalgad rüüsteretkedele maapiirkondadesse. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest ning linnale appi tõtanud abiväed löödi tagasi. Tartu langes Moskva tsaaririigi vägede kätte 12. oktoobril 1656. aastal [[komandant]] [[Lars Flemming]] alistumise järel.

1657. aasta alguses põletasid Moskva tsaaririigi väed maha Narva linna alevid ja [[13. märts]]il 1658 ületasid Moskva tsaaririigi väed, tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt [[Joala]] küla juures ja seejärel piirasid 17. – [[20. märts]]ini [[Narva piiramine (1658)|Narva linna]].

1657. aasta augustikuusaugustis ajas [[Magnus Gabriel de la Gardie]] Moskva tsaaririigi väed Pärnu all põgenema ja tungis Pihkva piirkonda ning vallutas [[Petseri klooster|Petseri kloostri]]. Septembris aga kaotas ta lahingu [[GdovOudova]]i all vojevood, vürst [[Ivan Hovanski]] vägedele ningja taandus TallinnaaseTallinna.