Aleksandra Kollontai: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
29. rida:
 
===Revolutsionäärina===
Aastal [[1903]], kui sotsiaaldemokraadid jagunesjagunesid menševikeks ja bolševikeks, ei liitunud ta algul kummagi liikumisega. Hiljem otsustas ühineda menševikega.
 
Aastal 1914 pöördus ta [[Skandinaavia]]st tagasi Venemaale ningja liitus enamlastegabolševikega.
 
Pärast bolševike [[Oktoobrirevolutsioon|1917. aasta revolutsiooni]] sai temast riikliku hoolduse rahvakomissar. Ta oli Nõukogude juhtkonna kõige [[prestiiž]]sem naine ning rajas Kominterni naissekretariaadi, mille eesmärk oli parandada naiste elamistingimusi Nõukogude Liidus: ta võitles naiste [[emantsipatsioon]]i, [[lahutusõigus|lahutus-]] ja [[abordiõigus]]e eest. Teda peetakse ka [[sotsialistlik feminism|sotsialistliku feminismi]] rajajaiks. Kollontai juhitud naissekretariaat suleti [[1930]].
[[File:Zetkin Kollontaj Comintern.jpg|pisi|[[Klara Zetkin]] ja Aleksandra Kollontai [[Komintern]]i instungilistungil]]
Nõukogude valitsuses hakkas Kollontai kritiseerima [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid]] ning ühines mõttekaaslase [[Aleksandr Šljapnikov]]iga, kellega koos [[1920]]. aastal moodustastatimoodustati vasakpoolne fraktsioon, mille nimeks sai "[[töölisopositsioon]]". Töölisopositsioon avaldas vastumeelsust kommunistliku partei bürokraatia ja liigse parteilise juhtimise vastu nõukogude riigimajanduses. Ehkki Lenin suutissaatis [[1921]]. aastal saata opositsiooni laiali, oli Kollontai oma mõtete pärast ka hiljem parteiga sageli lahkarvamustel.
[[File:68875 Alexandra Kollontai at legation in Oslo.jpg|pisi|AleksandaAleksandra Kollontai NSV Liidu saadikuna [[OsloNorra]]s, [[NorraOslo]]s]]
 
===Välissaadikuna===
Kollontail puudus poliitiline mõjuvõim ning ta määrati 1920ndail erinevatele diplomaatilistele positsioonideleametikohtadele. Aastal [[1923]] määrati ta Nõukogude täievoliliseks esindajaks Norras: ta oli seega esimene naissaadik maailmas. Hiljem oli ta samal ametipositsioonilametikohal Mehhikos ja Rootsis. Kollontai esindas ka Nõukogude Liitu [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]].
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal levis kuuldusi, et sakslased tahtsid Rootsi saatkonnaga, mille eesotsas oli Kollontai, pidada Nõukogude-Saksa läbirääkimisi, mis aga reaalselt kunagi ei toimunud.
54. rida:
== Kirjandus ==
* [[Anna Itkina]], "Revolutsionäär, tribuun, diplomaat. Aleksandra Kollontai elulehekülgi". Tõlkinud M. Juske. Eessõna: [[Jelena Stassova]]. [[Eesti Raamat|ER]], Tallinn [[1977]], 208 lk
* [[Mati Unt]], "Kollontai" (dokumentaalnäidend) – raamatus: Mati Unt, Valitud teosed, II köide, ER, Tallinn [[1985]], lk 282–304
* [[Emili Mindlin]], "Koduks maailm. Jutustus Aleksandra Kollontaist" [noorsoole]. Tõlkinud [[Jüri Karindi]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], 262 lk
* [[Arkadi Vaksberg]], "Aleksandra Kollontai. Revolutsiooni valküür". Tõlkinud [[Linda Ruud]]. Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[2006]], 480 lk
==Viited==