Redaktsioon: 10. juuni 2015, kell 23:16 redigeeri 188.95.209.198 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. jaanuar 2016, kell 02:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 688 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: ===Revolutsionäärina=== Aastal [[1903]], kui sotsiaaldemokraadid ~~jagunes~~jagunesid menševikeks ja bolševikeks, ei liitunud ta algul kummagi liikumisega. Hiljem otsustas ühineda menševikega. Aastal 1914 pöördus ta [[Skandinaavia]]st tagasi Venemaale ~~ning~~ja liitus ~~enamlastega~~bolševikega. Pärast bolševike [[Oktoobrirevolutsioon\|1917. aasta revolutsiooni]] sai temast riikliku hoolduse rahvakomissar. Ta oli Nõukogude juhtkonna kõige [[prestiiž]]sem naine ning rajas Kominterni naissekretariaadi, mille eesmärk oli parandada naiste elamistingimusi Nõukogude Liidus: ta võitles naiste [[emantsipatsioon]]i, [[lahutusõigus\|lahutus-]] ja [[abordiõigus]]e eest. Teda peetakse ka [[sotsialistlik feminism\|sotsialistliku feminismi]] rajajaiks. Kollontai juhitud naissekretariaat suleti [[1930]]. [[File:Zetkin Kollontaj Comintern.jpg\|pisi\|[[Klara Zetkin]] ja Aleksandra Kollontai [[Komintern]]i ~~instungil~~istungil]] Nõukogude valitsuses hakkas Kollontai kritiseerima [[NLKP\|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid]] ning ühines mõttekaaslase [[Aleksandr Šljapnikov]]iga, kellega koos [[1920]]. aastal ~~moodustastati~~moodustati vasakpoolne fraktsioon, mille nimeks sai "[[töölisopositsioon]]". Töölisopositsioon avaldas vastumeelsust kommunistliku partei bürokraatia ja liigse parteilise juhtimise vastu nõukogude riigimajanduses. Ehkki Lenin ~~suutis~~saatis [[1921]]. aastal ~~saata~~ opositsiooni laiali, oli Kollontai oma mõtete pärast ka hiljem parteiga sageli lahkarvamustel. [[File:68875 Alexandra Kollontai at legation in Oslo.jpg\|pisi\|~~Aleksanda~~Aleksandra Kollontai NSV Liidu saadikuna [[~~Oslo~~Norra]]s, [[~~Norra~~Oslo]]s]] ===Välissaadikuna=== Kollontail puudus poliitiline mõjuvõim ning ta määrati 1920ndail erinevatele diplomaatilistele ~~positsioonidele~~ametikohtadele. Aastal [[1923]] määrati ta Nõukogude täievoliliseks esindajaks Norras: ta oli seega esimene naissaadik maailmas. Hiljem oli ta samal ~~ametipositsioonil~~ametikohal Mehhikos ja Rootsis. Kollontai esindas ka Nõukogude Liitu [[Rahvasteliit\|Rahvasteliidus]]. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal levis kuuldusi, et sakslased tahtsid Rootsi saatkonnaga, mille eesotsas oli Kollontai, pidada Nõukogude-Saksa läbirääkimisi, mis aga reaalselt kunagi ei toimunud. 54. rida: == Kirjandus == * [[Anna Itkina]], "Revolutsionäär, tribuun, diplomaat. Aleksandra Kollontai elulehekülgi". Tõlkinud M. Juske. Eessõna: [[Jelena Stassova]]. [[Eesti Raamat\|ER]], Tallinn [[1977]], 208 lk * [[Mati Unt]], "Kollontai" (dokumentaalnäidend) – raamatus: Mati Unt, Valitud teosed, II köide, ER, Tallinn [[1985]], lk 282–304 * [[Emili Mindlin]], "Koduks maailm. Jutustus Aleksandra Kollontaist" [noorsoole]. Tõlkinud [[Jüri Karindi]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], 262 lk * [[Arkadi Vaksberg]], "Aleksandra Kollontai. Revolutsiooni valküür". Tõlkinud [[Linda Ruud]]. Kirjastus [[Kunst (kirjastus)\|Kunst]], Tallinn [[2006]], 480 lk ==Viited==

Aleksandra Kollontai: erinevus redaktsioonide vahel