Stockholmi kuningaloss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Stockholmi kuningaloss''' ([[rootsi keel]]es ''Stockholms slott'') on [[Rootsi]] kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmedmitu muuseumidmuuseumi. Kuningaloss paikneb [[Stockholm]]i vanalinnas [[Stadsholmen]]i saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament [[Riksdag]].

Praeguse lossi kohale lasi [[Birger Jarl]] juba [[13. sajand]]il ehitada kivilinnuse, mis ajapikku kasvas lossiks ning sellele antipandi niminimeks ''Tre Kronor'' (Kolm'kolm Tornitorni').

[[16. sajand]]i lõpus lasi [[Johan III]] lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning [[1690]]. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiksrokokoolossiks. [[1692]]. aastal hakkas [[Nicodemus Tessin noorem]] ümber ehitama põhjatiiba ning tööd lõpetati [[1697]]. aastal. Sama aasta [[1. mai]]l põles aga suurem osa lossist maha.

Ülesehitustööd võttis enda kanda taas Nicodemus Tessin noorem ning [[1734]]. aastal rajati läänefassaadi välisküljele poolkaarekujulised ehitised. [[1740]]. aastal saadi valmis ka lossikirik ning [[1754]]. aastal lõpetati välisseinte taastamine. Samal aastal asus kuningapere lossi elama. [[1824]] – [[1830]] rajati põhjafassaadi ette nn ''Lejonbacken'' ehk Lõvide kallak, mille nimetus tuleneb seal asuvatest lõviskulptuuridest.

Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatestsuuremaid tänapäeval kasutatavatestkasutatavaid lossidestlosse.

Lossi valvab Rootsi Sõjaväe alla kuuluv ''Högvakten'' ehk kuninglik ihukaitsevägi, mille ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi algusessealgusse.

Loss on ehitatud tellistest, mis on ida-, lääne- ja lõunatiiva keskosas kaetud liivakiviga. Katus on kaetud vasega ningja ümbritsetud kivist balustraadiga.

Seal paiknebpaiknevad Riigisaal ja, lossikirik ningja varakamber, kus asuvad kuninglikud juveelid.