Wilhelm von Humboldt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Wilhelm von Humboldt''' ([[22. juuni]] [[1767]] [[Potsdam]] – [[8. aprill]] [[1835]] [[Tegel]]) oli saksa [[keeleteadlane]], [[filosoof]], riigimees ja diplomaat. Ta oli Berliini Ülikooli asutamise organiseerija. 1949 aastal nimetati ülikool tema ja ta venna [[Alexander von Humboldt|Alexander]]i järgi. Ta on peamiselt tuntud kui lingvist. Ta andis tegiolulise olulisipanuse panuseid keelefilsoofiassekeelefilosoofiasse ja hariduse edendamisse. Tema eestvedamisel loodi haridusideaal, mida kasutati Preisimaal haridussüsteemi reformimiseks ja mis hiljem leidis rakendust teiste riikide poolt.

Humboldt kirjutas 1791–1792aastatel aastal1791–1792 valgustusajastu ideaale kaitsevakaitsva filosoofilise teose "Riigi tegevuse piiridest" (kugi see avaldati alles 1850, pärast Humboldti surma). See teos avaldas mõju [[John Stuart Mill]]ile, mis kajastub Milli esses “Vabadusest”. Milli läbi said Humboldti ideed tuntuks ka inligse keelt kõnelevas maailmas. Humboldt pakkus esialgsed kontuurid ideele, mida Mill hiljem hakkas kutsuma "kahju printsiibiks".

Humboldt võttis oma esseega "Riigi avalikust haridusest" osa ka filosoofilisest debatist riigi hariduse suuna üle, mis oli pärast Prantsuse revolutsiooni lahvatanud Saksamaal ja mujal EruoopasEuroopas.

Humboldt oli edukas diplomaat aastatel 1802-18191802–1819. Alates 1802 aastast täievoliline Preisi minister Roomas. Napoleooni sõdade lõpul suursaadik Viinis (1812). Praha 1813. aasta kongressil omas ta olulist rolli Austria ning Preisi ja Venemaa vahelise liidu kujunemisel Prantsusmaa vastu.

* [[Silvi Tenjes]], "Keelemudel" –kogumikus– kogumikus "Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor [[Haldur Õim]]u 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = ''Catcher of the meaning''", [[Tartu]] [[2002]], lk 304–311