Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
53. rida:
|alaviide =
}}
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Leedumaa ja [[Vana-Liivimaa]], [[1225]] – [[1250]].]]
[[
[[Pilt:Giedymin.PNG|pisi|left|150px|[[Leedu suurvürst]] (1316–1341), [[Gediminas]]]]
[[File:Lithuania map 1345-1377.jpg|thumb|250px|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345-1377]]
[[File:Algirdas kunigaikštis.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1345–1377), [[Algirdas]]]]
[[File:Wytautas.gif|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1392–1430), [[Vytautas]]]]
[[Pilt:Polska 1386 - 1434.png|
[[Pilt:Grand Duchy of Lithuania Rus and Samogitia 1434.jpg|pisi|Leedu (1434)]]
'''Leedu suurvürstiriik''', ametlikult '''Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik''' (''Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė'', [[valgevene keel]]es ''Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае'', lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, [[poola keel]]es ''Wielkie Księstwo Litewskie'', [[ukraina keel]]es ''Велике Князівство Литовське'', [[ladina keel]]es ''Magnus Ducatus Litvania'') oli [[Ida-Euroopa]]s [[13. sajand]]i keskpaigast [[16. sajand]]ini eksisteerinud [[riik]]. Suurvürstiriik säilis formaalselt [[Rzeczpospolita]] (Poola-Leedu) koosseisus kuni likvideerimiseni [[18. sajand]]i lõpus [[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus.
69. rida:
Leedut mainiti ajalooallikais esimest korda [[1009]] [[Quedlinburgi kroonika]]s nimega ''Litua''.
[[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[
Esialgu maksid leedu hõimud [[
12. sajandi lõpust on teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava]], [[Deltuva]], [[Karšuva]], [[Lietuva]], [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. Aastal [[1219]] on nimetatud 22 vürsti.
80. rida:
Leedu tekkimist kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Ta ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Edu saavutati ka võitluses [[Saksa ordu]][[rüütel|rüütlitega]] [[Saule lahing|Saule]] ([[1236]]) ja [[Durbe lahing]]us ([[1260]]). Alates 13. sajandi lõpust alanud pidevates sisetülides [[Vana-Liivimaa]]l, mis peamiselt käisid [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]]i või [[Riia]] linna vahel, toetasid Leedu suurvürstid orduvastaseid. Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt.
Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[
[[Gediminas]]e ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[1320. aastad|1320. aastate]] algul lõi Gediminas [[Kiievi vürstiriik]]i [[Irpeni lahing]]us, misjärel vallutas [[Kiiev]]i ja pagendas viimase [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšitest]] [[Kiievi vürst]]i. Gediminas lõi riigile ka alalise pealinna, milleks [[1321]]. aastast sai [[Vilnius]], aga juba [[1323]]. aastast [[Trakai]].
93. rida:
==13. sajand==
:''Vaata'' [[Leedu suurvürst]]id: [[Mindaugas]] ([[1246]]–[[1254]], ka [[kuningas]] [[1254]]–[[1258]], [[Vaišvilkas]] ([[1254]], [[1258]]–[[1263]]), [[Treniota]] ([[1263]]–[[1264]]), [[Švarnas]] ([[1264]]–[[1267]]), [[Wolk]] ([[1267]]–[[1270]]), [[Traidenis]] ([[1270]]–([[1281]]/[[1282]]), [[Narimantas]] ([[1281]]?), [[Daumantas]] ([[1281]]–[[1285]]), [[Butigeidis]] ([[1285]]–[[1291]]), [[Butvydas]] ([[1283]] ([[1291]])–[[1293]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–[[1316]])
[[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l, sooritas [[Saksa ordu]] [[1340]]–[[1410]] sadakond sõjaretke Leetu.
Sõdades Saksa orduga pidasid Leedu väed liitlastega võidukad [[Saule lahing|Saule]] (1230), [[Durbe lahing]]ud (1260). Pärast Leedu suurvürst ja kuningas [[Mindaugas]]e tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt. Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[Mongolite riik|mongolite]] ja nende vasallide rünnakuid, idapoolsetele aladele.
==14. sajand==
:''Vaata'' Leedu suurvürstid: [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1344]]), [[Jaunutis]] ([[1341]]–[[1345]]), [[Algirdas]] ([[1345]]–[[1377]]), [[Władysław II Jagiełło|Jogaila]] ([[1377]]–[[1381]], [[1382]]–[[1392]]), [[Kęstutis]] ([[1381]]–[[1382]]), [[Skirgiello]] ([[1386]]–[[1392]]), [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]])
14. sajandil piirnes suurvürstiriik põhjas [[Pihkva vabariik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]], kirdes [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]], idas [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] ja[[Rjazani vürstiriik| Rjazani vürstiriigiga]] ning lõunas [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]].
[[14. sajand]]i keskel pidas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik sõdu ja tegi sõjaretki Poolaga piirialade pärast. [[1362]] lõid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed otsustavalt [[Kuldhord]]i [[Siniste Vete lahing]]us [[Lõuna-Bug]]i ääres, misjärel liideti tänapäeva [[Ukraina]] [[Podoolia]] piirkonnad kuni [[Dnepr]]i suudmeni ja [[Kuldhord]] lakkas endast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast.
Püüdes takistada [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnemist, toetas suurvürst [[Tveri vürst]]e ja suurvürst [[Algirdas]] korraldas [[Moskva-Leedu sõda (1368–1372)|kolm sõjakäiku]] [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] vastu ([[1368]], [[1370]], [[1372]]). Sõjas Moskva vürstiriigiga sõlmisid suurvürstid sõjalisi liite ka tatarlastega ning Jogailo sõlmis sõjalise liidu tatarlaste sõjaretkes osalemises, mis lõppes [[Kulikovo lahing]]u (1380) ja [[Moskva suurvürst]]i [[Dmitri Donskoi]] vägede võiduga.
{{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1368–1372)}}
Vytautas Suur sõdis ka [[tatarlased|tatarlastega]], [[1399]]. aastal toetas ta endist [[Kuldhord]]i khaani [[Tohtamõš]]i, uue khaani Timur Kutlugh vastu [[Vorskla jõe lahing]]us. Vytautas Suure väed, kuhu kuulusid suurvürstiriigi väed ning abijõud Poolast ja [[Saksa ordu]]st, kaotasid aga [[Vorskla]] jõel khaani Timur Kutlugh ja [[emiir]] Edigü vägedele.
| |||