Taani keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
16. rida:
[[16. sajand|16.]]–[[19. sajand]]il oli taani keel ka [[Norra]] ametlik keel.
Taani keelt kõneleb emakeelena Taanis umbes 5 miljonit inimest ning Saksamaal ([[Põhja-Schleswig]]is umbes 50 000 inimest), Gröönimaal, [[Kanada]]s, Norras, [[Rootsi]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kokku umbes 330 000 inimest {{lisa viide}}. Taani keelt kõneleb kokku umbes 5,6 miljonit
Taani keele lähimad sugulaskeeled on [[norra keel|norra]] ja [[rootsi keel]]. Eriti lähedane on taani keelele norra kirjakeele variant ''[[bokmål]]'', kuigi hääldus on oluliselt erinev. Rootsi, norra ja taani keele kõnelejad saavad üksteisest aru, kui ei räägita liiga kiiresti.
32. rida:
Üksikud erandid välja arvata, on [[Kopenhaagen]]i keelelise domineerimise täielikkuse tõttu 1960–1980ndatel aastatel taani keele praegust kõnelejaskonda hinnatud ehk üheks homogeniseerunumaks omasuuruste seas maailmas.<ref name="Siiner2012">Siiner, Maarja (2012). Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia., Tartu ülikool, Tartu: Tartu University Press, lk 168–169</ref> Kui ka enne 1960. aastat peeti ka pealinna kõnelemisviisi prestiižseimaks, siis varasem vahetegemine nõnda pealinna "hea" ja "kombeka" vs murrete "halva" ja "lohaka" kõnelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele suurt mõju. 1960ndatest aastatest hakati aga juba televiisori vahendusel rääkima "kohasest" ja "kohatust" kõnelemisest, mis tasalülitas keelelise mitmekesisuse peaaegu täielikult ning murdetunnusteks jäi peamiselt [[prosoodia]].<ref>Kristiansen, Tore. 1990. Udtalenormering i skolen. Skitse af en ideologisk bastion. Copenhagen: Gyldendal</ref> Sellest hoolimata levis pealinna prestiižsuse läbi kaks eristatavat kõnevormi – riigitaani keel (''rigsdansk'') ja Kopenhaageni keel (''københavnsk''), mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku päritolu tõttu nimetatud vastavalt ka kõrg-Kopenhaageni keeleks ja madal-Kopenhaageni keeleks vastavalt nende algse kõnelejaskonna ühiskondlikule positsioonile.<ref name="Siiner2012" />
Tänapäeva noorte seas õpitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja Kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel<ref>Kristiansen, Tore. 2001. “Two Standards: One for the Media and One for the School”. In Kristiansen, Tore (ed.). 2001: 9–24</ref>, mistõttu on keelevariandid omandanud ka teatud stereotüübid. Nõnda tunnetatakse riigitaani keele kõnelejaid kui "harituid", "sihikindlaid" ja "hoolsaid", samas kui Kopenhaageni keel
== Kiri ==
| |||