Kliment Vorošilov: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast naasemist Venemaale vahistati Kliment Vorošilov poliitilise tegevuse eest ning saadeti asumisele [[Arhangelski kubermang]]<nowiki/>u. Sealt põgenes ta Bakuusse, kus tegeles koos Jossif Staliniga [[ekspropiteerimineEksproprieerimine|ekspropiteerimistegaeksproprieerimistega]].

[[1917]]. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i oli Kliment Vorošilov [[Petrograd]]i komissar ningja [[Petrogradi Nõukogu]] saadik. Seejärel suunas VSDT(b)P ta agitatsioonitööle oma kodupiirkonda [[Lugansk]]isse, kus ta tegutses kuni [[oktoobrirevolutsioon]]ini.

[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]]s, juunist 1918, oli Vorošilov koos [[Jossif Stalin]]iniga Lõuna -Venemaal [[Tsaritsõni rinne|Tsaritsõni rinde]] Sõjarevolutsiooninõukogus, kus nad, kõrvaldades sõjalistest juhtimisest kaasatud sõjaväespetsialistid ja rinde juhataja endise [[kindralleitnant|kindralleitnand]]i [[Andrei Snesarev|Andrei Jevgenevitš Snesarevi]]<ref>[http://www.solovki.ca/camp_20/officers.php Генерала сослал в Соловки лично Сталин ]</ref>, viisid läbi 10.–[[15. august]]il [[1918]] ebaõnnestunud ja ettevalmistamata pealetungi.

Stalin ja Vorošilov ei allunud koos neid toetavate [[Tsaritsõn]]i rinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetega [[Lev Trotski]]le ning ignoreerisid Nõukogude Vabariigi relvajõudude [[Punaarmee]] juhtorgani [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] korraldusi ning kasutadeskasutasid oma õigusi kui sõjaväe poliitilist kontrolli teostava Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetenaliikmed. Vorošilovi, Stalini ja nende toetajate tegevuse kohta (mis seisnes partei- ja sõjalise juhtkonna korralduste eiramises ja ise otsustamisesiseotsustamises) oli kasutusel termin ([[vene keel]]es ''партизанщина''). Pärast ebaõnnestunud pealetungi süüdistasid Vorošilov ja SRK liikmed rinde staabis töötanud sõjaväespetsialiste reetmises – lasid nad [[Tšekaatšekaa]] [[Eriosakond|Eriosakonnaleriosakonnal]] vahistada ja hukata.

Sõjalise läbikukkumise ja Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule mitteallumise eest kõrvaldati Vorošilov [[VK(b)P KK]] otsusega Tsaritsõni rinde SRK liikme kohalt ningja määrati 10. armee juhatajaks, kuid detsembris 1918 hoopis kõrvaldati sõjavägede juhtimiselt ning määrati [[Ukraina]] Tööliste ja Talupoegade Valitsuse käsutusse, kus ta määrati Ukraina siseasjade rahvakomissari ülesandeid täitma. Kuid, kuna aga ilma sõjalise hariduseta Vorošilov jätkas kommunistliku partei Keskkomiteekeskkomitee vastase idee propageerimist, mille kohaselt Punaarmee peaks tegutsema ilma endiste keisriarmee professionaalsetest sõjaväelastest sõjaväespetsialistideta, siis andis [[VK(b)P KK]] korralduse [[Ukraina K(b)P]] KK 1. sekretärile [[Christian Rakovsky]]le kõrvaldada Vorošilov igasugusest sõjaväelisest juhtimisest.

Ehkki Kliment Vorošilov ei olnud kunagi teeninud sõjaväes ja tal puudus sõjaväeline haridus, määrati ta aastatel [[1925]]–[[1934]] NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks janing NSV Liidu Sõja- ningja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi rahvakomissariks;

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mihhail Frunze]]|nimi=NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees <br/>NSV Liidu Sõja- ningja SõjalaevstikuSõjalaevastiku Rahvakomissariaadi rahvakomissar <br/>NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar|aeg=[[1925]]–[[1940]]|järgnev=[[Jossif Stalin]]}}