Redaktsioon: 20. jaanuar 2015, kell 17:11 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2016, kell 15:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 866 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
48. rida: Mantelloomade alamhõimkonnas on [[vastne\|vastsetel]] seljakeelik ja torujas kesknärvisüsteem, kuid täiskasvanutel pole kumbagi. Süstikkaladel on seljakeelik ja kesknärvisüsteem, kuid puuduvad [[selgroolüli]]d. Selgroogsetel on seljakeelik asendunud luise [[selgroog]]a. Selgroogsete kõige iseloomulikum tunnus on sise[[skelett]], mille moodustab tugev telg: seljakeelik või selgroog. See on luustiku tugisammas, mis ulatub keha ~~eesotsast~~eestotsast sabani. Seljakeelik on põisjatest rakkudest koosnev tugevasse kiulisse tuppe suletud vetruv [[telg]], mis näiteks süstikkaladel säilib sellisel kujul kogu elu jooksul. Seljakeelik on ka kõigi selgroogsete [[loode\|looteil]]. Arengu käigus asendub enamikul selgroogseist seljakeelik luuliste lülidega, täiskasvanud loomadel säilivad tema jäänused vaid elastsete lülidevaheliste ketastena.<ref name="Le4">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 13-14</ref> Selgroogsete tähtsaimad elundkonnad paiknevad piki skeletti, milleks on selgroog või seljakeelik. Selle peal asub [[kesknärvisüsteem]], all ringeelundkonna selgmine tüvi ehk selja[[aort]]. Piki seljaaorti paiknevad mõlemal pool [[erituselund]]id – [[neer]]ud. <ref name="Le4"/> 54. rida: Selgroolülid on rõnga- või silindrikujulised ning paarilistest jätketest: üla- ja alakaartest. Ülakaare kummagi poole otsad ühinevad ja moodustavad kanali, milles paikneb [[seljaaju]]. Alakaartele liigenduvad [[roided]]. Niisiis selgroog mitte ainult ei toeta keha, vaid ka kaitseb seda: tema jätked moodustavad seljaajukanali ja [[rinnakorv]]i, mis ümbritseb selgroogsete tähtsaimaid elundkondi. <ref name="Le4"/> Mantelloomade vabalt vees ujuvatel vastsetel on seljakeelik olemas, kuid moondel täiskasvanud isendiks see kaob. Teistegi oluliste tunnuste poolest on mantelloomade vastsed täiskasvanutest palju kõrgemal. Mantelloomade närvisüsteem asub keha selgmisel küljel ja kujutab endast õõnsat toru. Mantelloomade närvitoru kujuneb loote pindmistest katetest, välislootelehest ehk [[ektoderm]]ist renja pikisuunalise sopistusena nagu kõigil selgroogseil. Muudel selgrootuil paikneb närvisüsteem ikka keha kõhtmisel küljel ja kujuneb teisiti. Mantelloomadel on [[sool]]e eesosa ehk [[neel]] läbistatud arvukatest avadest ja hingamiselundiks muutunud. Mitte üheski hõimkonnas peale [[ürgkeelikloomad]]e ja mantelloomade ei moodusta sooltoru [[lõpusepilu]]sid: see on keelikloomade tunnus. Ka mantelloomade embrüonaalsel arenemisel on palju ühisjooni selgroogsete arenemisega. Fülogeneetilistel, s.t. põlvnemisega seotud põhjustel omistatakse mantelloomade vastsetele suuremat tähtsust kui täiskasvanud vormide ehitusele. Rohkem ei tunta niisugust anomaaliat üheski teises loomahõimkonnas. <ref name="Le3">"Loomade elu", 2. kd., lk. 240-241</ref> Tänapäeval arvatakse, et mantelloomad on tekkinud teisese ehk sekundaarse lihtsustumise ehk degradatsiooni teel mingitest selgroogsetele väga lähedastest eellastest. <ref name="Le3"/> 148. rida: == Välisallikad == * J. T. Cunningham, [http://jcs.biologists.org/content/s2-27/106/265.full.pdf Dr. Dohrn's Inquiries into the Evolution of Organs in the Chordata.], veebiversioon (vaadatud 20.01.2015~~.a.~~)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Keelikloomad\| ]]

Keelikloomad: erinevus redaktsioonide vahel