E-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P stuktuur > struktuur
PResümee puudub
17. rida:
| Rasvlahustuv
|-
| bgcolor="#ffeedd" | SoovitavSoovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees))
| 10 [[milligramm|mg]]/päevas
|-
190. rida:
==Biokeemilised indiviidid (inimene)==
==Saamine ja depood==
Inimene saab E-vitamiini järgmiste protsesside tulemusena. Taimsete produktidesaaduste koostises seedekulglasse sattuvad [[tokoferüülestrid]] lõhustatakse [[pankreas]]e [[esteraas]]ide toimel. [[Tokoferool]]id imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]e keskosast ja satuvad totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, [[sapphape]]test.
 
Imendumist soodustab [[seleen]] pankrease töö soodustamise kaudu.
198. rida:
Seedekulgla [[limaskest]]a rakkudes pakitakse E-vitamiin [[külomikronid|külomikronitesse]], mis liiguvad [[lümfiringe]]sse. Koe[[kapillaar]]idesse jõudnud külomikronitele toimib [[endoteeli]]pinna [[lipoproteiinid]]e [[lipaas]]. Tulemuseks on mõningase koguse E-vitamiini sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin [[maks]]a, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid ''RRR-α-tokoferooli'' ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse [[Väga väikese tihedusega lipoproteiinid|VLDL]] partiklitesse tühine. VLDL-i partiklites transporditakse ''RRR-α-tokoferool'' rasvkoesse, mis on vitamiini põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiini teatud varud ka [[neerupealis]]tes, [[süda]]mes, [[skeletilihas]]tes, [[testis]]tes, [[emakas]], [[hüpofüüs]]is ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja [[erütrotsüüt|erütrotsüüdid]] haaravad ''RRR-α-tokoferooli'' kiiresti. Lihased, testised, [[peaaju]] ja [[seljaaju]] salvestavad vitamiini aeglaselt.
 
E-vitamiin metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvadväljuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks.
 
Looduslikud E-vitamiini allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand.
210. rida:
* E-vitamiin kaitseb [[A-vitamiin]]i küllastamata külgahelat peroksüdaasi eest, tõstab selle biotoimet ja soodustab tema ladestumist [[maks]]as.
* Soodustab seleeni püsimist organismis: E-vitamiini antioksüdantne toime toetab [[seleen]]i antioksüdantset funktsioneerimist glutatiooni peroksüdaasi [[kofaktor]]ina.
* Käitub ka [[kofaktor]]ina, reguleerides proteiini kinaaskinaasi C aktiivsust (α-tokoferool<ref>[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>](pdf)</ref>), osaledes [[veresoon]]te [[silelihasrakk]]ude proliferatsiooni reguleerivate [[ensüümid]]e töös jne.
* Inhibeerib fosfolipaas A<sub>2</sub>, vähendades nii [[prostaglandiinide]] ja [[tromboksaanid]]e poolt vahendatud häireid nagu [[põletik]], [[premenstruaalsündroom]], vereringe ebaregulaarsused (öised jalasäärte krambid, trombotsüütide agregatsioon).
* E-vitamiini kõrgem tase vähendab kasvajate riski- ta stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks.
238. rida:
 
===Toitumusliku staatuse määramine===
E-vitamiin ja selle vorme komplekteeritakse ja säilitakse valdavalt [[maks]]as ning transporditakse ka inimeste [[veres]] [[lipoproteiinid]]ega seotuna ja tema taset [[vereplasma]]s mõõdetakse ja väljendatakse [[kolesterool]]i ehk vere kogu[[lipiidid]]e näitajate kaudu.<ref>[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 125, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) ] <small> (inglise keeles)</small> (pdf)</ref>
 
E-vitamiini normsisaldus veres on eati järgmine:
348. rida:
 
==Ajaloolist==
*[[1922]] avastasid [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] toitainetes antisteriilse faktori, hilisemad nimetused [[Antisteriilneantisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]]);<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref>
*[[1936]]. aastal pani Herbert McLean Evans koos kaastöötajatega, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli]] kreeka professori ettepanekul, nisuõlist ekstraheeritud aine keemiliseks nimetuseks [[tokoferool]].<ref>George Wolf, [http://jn.nutrition.org/content/135/3/363.long ''The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill''], J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363-366, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1938]]. aastal koostas E. Fernholz α-tokoferooli struktuuri.
*[[1938]]. aastal sünteesis [[Paul Karrer]] esmakordselt E-vitamiini.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 155 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
*...