Wight: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
17. rida:
=== Varajane ajalugu ===
Wighti saart on esmakordselt mainitud [[Ptolemaios]]e
[[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] hõivas Wighti saare keldi hõim [[durotriigid]] – sellele viitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.
25. rida:
[[Rooma riik|Rooma riigi]] lõpus sai saarest [[Jüüdid|jüütide]] kuningriik, mida valitsesid kuningas [[Wighti saare kuningad|Stuf]] ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis [[Mercia]] [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.
Aastal 685 tungis saarele [[Wessex]]i [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas [[Arwald]] ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 [[kristlus]]se. Pärast seda, kui [[Alfred Suur]] (valitses 871–899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai [[Hampshire]]'i ''[[shire]]''
=== Keskaeg ===
[[Pilt:Carisbrooke Castle gate 2.jpg|thumb|Carisbrooke'i loss
[[Normanni vallutus Inglismaal|Normanni vallutus]] lõi [[Wighti saare isand]]a ametikoha. Asutati [[Carisbrooke'i abiklooster]] ja [[Carisbrooke'i loss]]. Saar läks krooni täieliku kontrolli alla siis, kui viimane surev normanni isand, leedi [[Isabella de Fortibus]], müüs selle aastal 1293 kuningas [[Edward I]]-le.
37. rida:
Seejärel nimetas saare isandad kuningas, lühikese katkestusega, kui [[Henry de Beauchamp]] krooniti aastal 1444 Wighti saare kuningaks, ja kuningas [[Henry VI]] osales isiklikult tseremoonial, pannes talle krooni pähe. Meessoost pärijate puudumise tõttu hääbus kuningatiitel Henry de Beauchamp surmaga aastal 1446.
Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui
[[Henry VIII]], kes arendas
=== Kodusõda ===
47. rida:
=== Seitsmeaastane sõda ===
[[Pilt:Osborne-house1.jpg|thumb|[[Osborne'i loss]] ja selle ümbrus on nüüd avalikkusele avatud
[[Pilt:Berthe Morisot 002.jpg|thumb|[[Édouard Manet]] Wighti saarel, [[Berthe Morisot]]' 1875. aasta maal
[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu [[retk Rocheforti]]. 1759. aastal, seoses [[Kavandatud Prantsuse sissetung Britanniasse (1759)|ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga]], hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti [[Lõuna-Inglismaa]] rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast [[Quiberoni lahe merelahing]]ut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.
62. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu. See oli alguspunktiks ühele varajasele [[Operatsioon Pluto|operatsiooni Pluto]] torujuhtmele kütuse juhtimiseks [[Operatsioon Neptun|Normandia randumisalale]].
[[
[[Wighti saare festival]] oli väga suur [[Wighti saare festival|rokkfestival]], mis leidis aset aastal 1970 [[Afton Down]]i lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta sõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid [[Jimi Hendrix]]i avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 teises vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.
68. rida:
== Majandus ==
Turism on Wighti üks peamisi majandusharusid,
== Viited ==
| |||