Südame rütmihäired: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kestvus > kestus |
PResümee puudub |
||
44. rida:
|-
|Siinusarütmiad
|Südamerütmihäired, mille korral elektriline erutus liigub südames õiget teed mööda, kuid teeb seda liiga kiiresti, liiga aeglaselt või ebaregulaarselt. Siinusarütmia korral pärineb südame elektriline ärritus alati siinussõlmest.
|-
|Ektoopiaarütmiad
|Selliste rütmihäirete puhul saab südame elektriline stimulatsioon alguse mujalt kui siinussõlmest, kust see peaks pärinema.
|-
|Taassisestusarütmiad
|Tegemist on rütmihäiretega, mille korral tekib
|-
|Ülejuhtehäired
|Selle nime alla on koondatud arütmiad mis saavad alguse küll siinussõlmest, kuid elektrilise erutuslaine liikumine peatub enne ettenähtud piirkonda või liigub mööda
|-
|Preeksitatsiooni sündroomid ehk enneaegse erutusega arütmiad
|Südamerütmihäired, mille korral on lisaks tavalistele
|}
Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt jaotatakse rütmihäireid üldiste rütmihäiretüüpide alaliikideks vaid osaliselt. Põhjuseks on peamiselt asjaolu, et praktikas hinnatakse arütmiat mitme tunnuse põhjal, mistõttu ei ole otstarbekas neid alati üksiku tunnuse järgi rühmitada. Järgmises tabelis on rütmihäired klassifitseeritud praktilisele käsitlusele orienteeritud viisil.
107. rida:
*Lowni-Ganongi-Levine'i sündroom ehk LGL sündroom<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 435, 2004, ISBN 9985-829-55-7</ref>
|-
|Ektoopiaarütmiad
|Selliste rütmihäirete puhul saab südame elektriline stimulatsioon alguse mujalt kui siinussõlmest, kust see peaks pärinema.
|
*Asendusautomatism ehk passiivne automatism
166. rida:
===Siinustahhükardia===
{{Vaata|Siinustahhükardia}}
Siinustahhükardia ehk kiire südametöö on rütmihäire, mille korral süda töötab organismi eeldatavast vajadusest kiiremini. Siinustahhükardia põhiliseks kriteeriumiks on südame löögisagedus, mis peab olema
===Siinusbradükardia===
333. rida:
===Idioventrikulaarne rütm===
{{Vaata|Idioventrikulaarne rütm}}
Idioventrikulaarne on ventrikulaarsete tahhükardiate alaliik. Idioentrikulaarne rütm tekib olukorras, kus ükski teine piirkond südames ei suuda seda kiiremini stimuleerida. Südame kokkutõmmet stimuleerib elektriimpulss pärineb vatsakese seinast. Idioventrikulaarne rütm loetakse üldiselt hea prognoosiga rütmihäireks. Idioventrikulaarne rütmi nimetatakse tänapäeval ka reperfusiooni arütmiaks. Topistunud südame pärgarteri avamise järel on sagedaseimaks rütmihäireks idioventrikulaarne rütm.
===Torsades de pointes (TdP)===
{{Vaata|Torsades de pointes (TdP)}}
434. rida:
===Atrioventrikulaarsed blokaadid===
{{Vaata|Atrioventrikulaarne blokaad}}
Atrioventrikulaarne blokaad (AV-blokaad) tähistab olukorda, kus erutuse ülekanne aeglustub või katkeb atrioventrikulaarsõlme ja vatsakestes asetsevate juhtedeede (Hisi kimp) vahelisel alal.
Esimese astme AV-blokaadi korral pidurdub erutuse liikumine kas atrioventrikulaarsõlmes või Hisi kimbus. Selle tulemuseks PQ aja pikenemine üle 0,2 sekundi. Ka siin ilmneb terminoloogiline järjekindlusetus: blokaadiks nimetatav juhtehäire on tegelikult aeglustunud ülejuhe.
444. rida:
===Sääreblokaadid===
{{Vaata|Sääreblokaad}}
Sääreblokaade saab definitsiooni kohaselt diagnoosida siis, kui erutusjuhtivus katkeb pärast Hisi kimbu jaotumist. Hisi kimp jaotub vatsakestes vasakuks ja paremaks sääreks. Juhul kui juhe katkeb vasakus sääres, on tegemist vasakpoolse sääreblokaadiga. Kui katkeb paremas, on tegemist parempoolse sääreblokaadiga. Sääreblokaad ei põhjusta tavaliselt märkimisväärseid tervisehäireid ja see avastatakse juhuslikult. Sääreblokaade diagnoositakse peamiselt iseloomuliku kardiogrammikõvera alusel.
Parempoolse sääreblokaadi korral on alati näha QRS-kompleksi laienemine, nii et see kestab osalise blokaadi puhul 0,12 sekundit ja täieliku blokaadi korral 0,15–0,16 sekundit. Esineb RSR-kompleks ehk nn jänesekõrvade fenomen. QRS-kompleksi asemel on näha jänesekõrvadega sarnanevaid R-sakke.
497. rida:
LGL-sündroom on kaasasündinud haigus, mille olemus on sarnane WPW-sündroomiga, kuid täiendav juhtetee asub atrioventrikulaarsõlme sees. Teiste arvamuste järgi asub lisajuhtetee kohe atrioventrikulaarsõlme kõrval. LGL-sündroomi iseloomulikus tunnuseks on väga lühike PR(PQ) aeg. PR(PQ) aeg näitab elektrilise erutuse levimise kiirust kodadelt vatsakestele. Normaalselt kulub selleks kuni 0,2 sekundit. LGL-sündroomiga inimesel on PR(PQ) aeg kuni 0,12 sekundit. Haigus ise tavaliselt kaebusi ei põhjusta ja see avastatakse juhuslikult. Samas põhjustab LGL muid rütmihäireid.
==Ektoopiaarütmiad==
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+
|-
!Juhtehäire vorm
556. rida:
=== Asendussüstol ===
{{Vaata|Asendussüstol}}
Asendussüstol pärineb tavaliselt atrioventrikulaarsõlmest või vatsakestest. Asendussüstol tekib aeglase südamerütmi foonil, kui südametöösse tekib pikk paus. Asendussüstolit eristab asendusrütmist asjaolu, et asendusüstoleid esineb üksikute löökidena muu südamerütmi foonil. Kardiogrammil on asendussüstol ja ekstrasüstol sageli eristamatud, kuid definitsiooni järgi esineb asendussüstoleid ainult aeglase südametöö foonil. Vahelööke ehk ekstrasüstoleid esineb ka koos kiire südametööga.
== Vaata ka ==
| |||