Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel

Bütsantsi [[teadus]] oli kogu riigi eksisteerimise vältel lähedalt seotud [[antiikfilosoofia]] ja [[metafüüsika]]ga.<ref>Anastos (1962), lk 409.</ref> Teadusi õpetati [[seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] programmi järgi, kuid Bütsantsi oma oli Läänega võrreldes leebem. [[Triivium]] (''trivium'') käsitles [[kirjandus]]t ja kõnekunsti. [[Kvadriivium]] (''quadrivium'') [[aritmeetika]]t, [[geomeetria]]t, [[muusika]]t ja [[astronoomia]]t (sageli koos [[astroloogia]]ga). Selles jaotuses puudusid [[looduslugu]], [[füüsika]] ja [[keemia]], mis olid koondatud füüsika alla. [[Olympiodoros]]e õppekavas oli viis astet ([[loogika]], füüsika, [[eetika]], [[matemaatika]] ja metafüüsika), mille läbimine võimaldas tõusta [[filosoofia]]ni.<ref>Bréhier (2009), lk 279.</ref> Kvadriiviumist välja jäävaid teadusharusid viljeleti praktilise tähtsuse pärast. Näiteks [[Hagia Sophia]] ehitaja [[Anthemios]] leiutas [[aur]]uga töötava masina ja peeglitemängu. Väga suurt tähtsust omas väidetavalt süürlase [[Kallinikos]]e poolt leiutatud "[[kreeka tuli]]", mis võeti viivitamatult kasutusele sõjanduses ning see osutus väga tõhusaks merelahingutes vaenlaste laevade süütamisel.<ref>Bréhier (2009), lk 282.</ref>

 

 

Märkimisväärne tagasilöök tabas riigi teadust Suure katku ajal (541–542) ja [[araablased|araablaste]] vallutusperioodidel (7. ja 8. sajandil), kuid Bütsantsi nn taassünni perioodil (10. sajandi teine pool) said Ida-Rooma riigi teadlastest Araabias ja Pärsias käsitletavate teadusharude eksperdid, seda eriti astronoomias ja matemaatikas.<ref>King (1991), lk 116–118.</ref>