Aleksandr Gutškov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 12 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
5. rida:
Aleksandr Gutškov oli pärit kaupmeheperekonnast, õppis ja lõpetas [[Moskva Ülikool]]i ajaloo-filoloogiateaduskonna.
 
Aastatel [[1899]]–[[1901]] osales Gutškov vabatahtlikuna Inglise-Buuri [[Teine buuri sõda|sõjas]], [[buurid]]e poolel [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] vägede vastu, oli haavatud ning sattus sõjavangi, [[1903]]. aastal osales Gutškov [[Makedoonia]]s toimunud [[Ottomani impeerium]]i / türklastevastases relvakonfliktis, [[1904|1904.]]–[[1905]]. aastal [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] oli Venemaa Punase Risti Ühingu ja Suurvürstinna Jelizaveta Fjodorovna Komitee ülemvolinik, sattus Jaapani vägede sõjavangi.
 
==Poliitiline tegevus==
11. rida:
Aastatel [[1910]]–[[1911]] oli Aleksandr Gutškov Venemaa Keisririigi [[IV Riigiduuma]] esimees, poliitilises tegevuses toetas [[Pjotr Stolõpin|Pjotr]] [[Stolõpini reformid]]e läbiviimist.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Gutškov Venemaa Keisririigi Riiginõukogu liige ja [[Sõjalistööstusliku Keskkomitee]] esimees, üks peamisi [[veebruarirevolutsioon]]i organisaatoreid, kes võttis keiser [[Nikolai II]] vastu troonist loobumise akti, Pihkvas [[2. märts]]il [[1917]]. aastal.
 
===Venemaa Ajutises Valitsuses===
[[2. märts]]ist kuni [[30. aprill]]ini [[1917]]. aastal oli Gutškov Venemaa Ajutise Valitsuse sõja- ja mereminister, kes oma tegevusega (kõrvaldas sõjavägede- armeede ja rinnete juhtimisest 8 kogemustega Keisriarmee juhti, 35 korpusekomandöri 68-st, 75 diviisiülemat 240) nõrgendas märgatavalt Venemaa sõjalist potentsiaali [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Saksamaa Keisririigiga.
 
Protesti märgiks [[Petrogradi Nõukogu]] poolsele sekkumisele Ajutise Valitsuse tegevusse läks erru Ajutisest Valitsusest ning asutas «Venemaa majandusliku taassünni ühingu», osales aktiivselt [[Aleksandr Kerenski]] vastases sõjaväelises riigipöördekatses.
 
[[1917]]. aasta novembris asus finantseerima [[Vabatahtlikke Armee|Vabatahtlike Armee]]d. [[1919]]. aasta [[8. jaanuar]]il suunati [[Anton Denikin]]i poolt [[Antant|Antandi]]e riikide juhtidega sidemete loomiseks Euroopasse, kus tegeles relvastuse hankimisega [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigist]].
 
Pärast [[Venemaa kodusõda]], emigratsioonis ei liitunud ühegi emigratsiooniparteiga, kuid võttis osa bolševikevastastest üritustest:
*osales katsetes [[Genua konverents]]i takistada;
*[[Bulgaaria]]s nõukogudemeelse [[Aleksandar Stamboliyski]] valitsuse sõjalises võimulttõukamisevõimult tõukamise katses;
*kogus rahalisi vahendeid 1923. aastal nõukogude diplomaadi [[Wacław Worowski]] kättemaksuks [[Punane terror|Punase terrori]] eest tapnud [[Maurice Conradi]] ja [[Arkasdi Polunin]]i kaitsekulude katteks kohtus.
 
28. rida:
Aleksandr Gutškovi isa Ivan Jefimovitš Gutškov oli 1860-nail aastail Moska kaupmeeste gildi vanem, seejärel Kaubanduse ja manufaktuuride nõukogu Moskva allosakonna liige ja Moskva au[[rahukohtunik]] ning Moskva börsikomitee vanem.
 
Aleksandr Gutškovil oli 3 venda: kaksikvennad Fjodor ja Nikolai, kellest [[Nikolai Gutškov]] ([[1860]]–[[1935]]) oli aastatel ([[1905]]–[[1913]]) [[Moskva linnapea]], ning vend Konstantin.
 
{{JÄRJESTA:Gutškov, Aleksandr}}