Kārlis Ulmanis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1917]]. aasta alguses puhkenud [[Veebruarirevolutsioon]]i järel sai Ulmanisest üks Läti olulisemaid politikuidpoliitikuid. Ta valiti [[Liivimaa Ajutine Maanõukogu|Liivimaa Ajutise Maanõukogu]] esimeheks ning pärast seda, kui Saksamaa oli Läti [[1918]]. aastal okupeerinud, sai temast üks Riias tegutsenud Demokraatliku Bloki juhtidest. Sama aasta sügisel oli Ulmanis peamisi figuure [[Läti Rahvanõukogu]] loomisel. Tema juhitud [[Läti Talurahva Liit]] sai selles kogus enim kohti.

[[19. november|19. novembril]] 1918 sai Ulmanisest Läti esimene peaminister, kelleks ta jäi kuni [[18. juuni]]ni [[1921]]. Puhkenud [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal sattus riik aga väga raskesse olukorda: [[Punaarmee]] ründas, kuid Lätil polnud sõjaväge. Seetõttu pidi Ulmanis appi paluma baltisakslaste [[Landeswehr]]i, millest sisuliselt saigi Läti armee. Lisaks toetasid Ulmanist esialgu ka [[Rauddiviis]] [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel ja mitmed [[Kuramaa]]l tegutsevad Saksa [[Vabakorpusvabakorpus]]ed. Sakslaste huvides oli peatada Punaarmee enne Saksamaa piire, seega soovitavalt Lätis. Ulmanis aga lootis, et sakslased aitavad kaitsta ka [[Riia]]t. Seetõttu kuulutas ta, et kõik sakslased, kes aasta Läti eest sõdivad, võivad riigi kodanikeks saada ja maad omada. See otsus oli lätlaste seas aga väga ebapopulaarne.

[[1919]]. aasta alguses pidi Ulmanis Riiast taanduma ning see langes Punaarmee kätte. Ulmanise valitsus asus ümber [[Liepāja]]sse, kuid [[16. aprill]]il toimus seal sakslaste poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusena sai võimule pastor [[Andrievs Niedra]] juhitud saksameelne valitsus. Ulmanise valitsus põgenes Suurbritannia laevastiku kaitse alla. Pärast Eesti ja sakslaste vahel toimunud [[Landeswehr'iLandesveeri sõda]] K. Ulmanise võim aga taastati ning ta naasis Riiga.

[[1934]]. aasta [[15. mai]]l viis Ulmanis läbi autoritaarse riigipöörde: saatis laiali Seimiseimi ning keelustas parteide tegevuse. Ta asus valitsema kitsa kildkonna toel, kuhu kuulus ka sõjaväe ülemjuhataja [[Jānis Balodis]]. [[1936]]. aastal liitis ta peaministri ametiga ka presidendi oma, tõustes nõnda ka riigipeaks.

* K. Ulmanis sai presidendiks. [[Uus Eesti]], 15. aprill 1936, nr. 101, lk. 4.