Redaktsioon: 15. veebruar 2014, kell 15:31 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. detsember 2015, kell 20:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
31. rida: \| partei= [[Venstre, Taani Liberaalne Partei]] \|}} '''Uffe Ellemann-Jensen''' (sündinud [[1. november\|1. novembril]] [[1941]]) oli aastatel 1982–1993 [[Poul Schlüter]]i valitsuses [[Taani]] välisminister Konservatiivide partei kaudu. 1984–1988 oli ta oli Taani liberaalse partei [[Venstre, Taani Liberaalne Partei\|Venstre]] juht ja 1995–2000 Euroopa Liberaalide president. Alates 1998. aastast on Ellemann-Jensen olnud MTÜ Balti ~~Arengufoorum~~Arengufoorumi esimees; ühing aitab arendada Läänemere regiooni. Ta on ka mitme rahvusvahelise firma mittetäidesaatev direktor. [[Image:Ellemann Jensen, Pöhl, Ruud Lubbers.jpg\|thumb\|280px\|Uffe Ellemann-Jensen (vasakul) 1993. aastal]] [[NATO]] ja [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] tugeva toetajana sattus ta vasakpoolse opositsiooniga oma Lääne ühtekuuluvuse usu tõttu ~~mitmetesse~~mitmesse ~~poliitilistesse~~poliitilisse ~~konfliktidesse~~konflikti. Mitmel korral püüdis opositsioon teda kukutada tema ~~NATOga~~NATO-ga seotud solidaarsusküsimuste tõttu, ent ta jäi püsima. Uffe Ellemann-Jensenil õnnestus veenda suuremat osa Taani parlamendist [[Folketing]]ist, et nad toetaks Lahesõja ajal Iraagi vastast USA juhikoalitsiooni. 1991. aastal juhtis ta Taani poolt Balti riikide tunnustamise protsessi ja Taanist sai esimene riik, mis taastas diplomaatilised suhted kõigi kolme riigiga. 1992. aastal võttis ta koos Saksa kolleegi [[Hans-Dietrich Genscher]]iga initsiatiivi [[Läänemeremaade Nõukogu]] (LMN) ja Euroteaduskonna loomiseks. Pärast paremtsentristliku valitsuse langemist, kus ta oli pärast 1993. aasta Tamili juhtumit ka asepeaminister, sai ta opositsioonijuhiks, kus ta töötas kuni 1998. aasta Taani üldvalimisteni, mille ta kaotas ühe kohaga. Kui Venstre oleks saanud 85 häält enam, oleks ta saanud peaministrina moodustada uue paremtsentristliku valitsuse. Ta otsustas poliitikast lahkuda ja tema pärijaks sai Venstre juhi kohal [[Anders Fogh Rasmussen]], kellest sai 2001. aastal Taani peaminister. Uus aktiivne Taani poliitika jätkus pärast Uffe Ellemann-Jenseni kümneaastast välisministriperioodi ning temast ~~sai~~oli ~~kohe~~saanud Taani välis- ja ~~kaitsepoliitika~~kaitsepoliitikasse ~~pöördepunktik~~pöördepunkti tooja. Seda perioodi tuntakse Ellemann-~~Jensen~~Jenseni doktriinina. Pärast seda kui [[Willy Claes]] oli sunnitud NATO peasekretäri kohalt 1995. aastal lahkuma, kandideeris sinna Uffe Ellemann-Jensen. Ta sai toetust USA valitsuselt, ent Prantsusmaa blokeeris tema kandidatuuri, eelistades Hispaania kandidaati [[Javier Solana\|Javier Solanat]]. Uffe Ellemann-Jensen isegi ei püüdnud oma poliitiliste kaotuste tõttu saadud pettumust varjata. 46. rida: Ellemann-Jensenist sai keskne tegelane vaidlustes, kus Taani päevaleht [[Jyllands-Posten\|Jyllands-Posteni]] otsustas 2005. aasta septembris trükkida 12 satiirilist koomiksipilti Islami prohvetist Muhammadist. Oma kolumnis, vaid päev pärast koomiksipiltide avaldamist, arvas ta, et karikatuurid esindasid "tarbetut provokatsiooni", uskudes, et nad moodustasid omaette karikatuuri Taani "hindamatust sõnavabadusest". Ellemann-Jensen jäi selle seisukoha juurde kogu vaidluste aja, hoides terve aeg võimalust toetada Taani peaministri seisukohta selle üle, et valitsus ei saa ega tohiks võtta ajalehe vastu karmi otsuseid. Uffe Ellemann-Jensen on alati kaitsnud oma eraelu. Siiski on teada, et teda huvitab jahindus ja kalapüük. Ta on ka mitme menuki autor. Eriti on talle toonud kriitikute laialdase tunnustuse ja austuse teosed välisministriperioodi ja [[Külm sõda\|~~Külma~~külma sõja]] kohta. ==Tunnustused==

Uffe Ellemann-Jensen: erinevus redaktsioonide vahel