Redaktsioon: 18. juuni 2014, kell 16:30 redigeeri Marikat (arutelu \| kaastöö) 212 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2015, kell 22:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 866 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Euroopa Parlamendi president''' juhatab [[Euroopa Parlament\|Euroopa Parlamendi]] arutelusid ja teisi tegevusi. Ta esindab parlamenti ka [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidus]] ja rahvusvahelisel areenil. Presidendi allkiri on vajalik enamiku ~~ELi~~EL-i seaduste ja ~~ELi~~EL-i eelarve jõustumiseks. Presidendi ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on olnud 28 presidenti, kellest 13 on olnud ametis pärast ~~esimesi~~esimest 1979. aasta ~~otsevalimisi~~otsevalimist. Kaks presidenti on olnud naised ja enamik on tulnud vanadest liikmesriikidest. Euroopa Parlamendi praegune president on sakslane [[Martin Schulz]]. ==Roll parlamendis== President juhatab arutelusid ja valvab kõiki parlamendi tegevusi ja asutusi (ta tagab, et järgitakse parlamendi kodukorda), see roll on sarnane riikide [[parlament]]ide [[spiiker\|~~spiikrite~~spiikri]] ~~rollile~~rolliga. Presidendile allub 14 asepresidenti, kes juhatavad arutelusid presidendi puududes. President juhatab ka [[Euroopa Parlamendi juhatus\|juhatuse]] koosolekuid, mis vastutab eelarve ja haldusküsimuste eest, ning [[Euroopa Parlamendi esimeeste konverents\|esimeeste konverentsi]], mis on kõigi parlamendifraktsioonide presidentidest koosnev juhtorgan. ==Roll liidus== 12. rida: Presidendi valivad Euroopa Parlamendi liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mis tähendab, et liikmed peavad oma ametiajal valima kaks presidenti. Alates sellest kui [[Euroopa Rahvapartei]] (EPP) ja [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] (ESP) hakkasid 1980. aastatel koostööd tegema, on traditsiooniliselt jaotunud presidendi ametikohad nende kahe partei liikmete vahel. See toimib nii, et kui ühe partei ridadest tulnud presidendi ametiaeg saab läbi, hääletavad mõlema partei liikmed teise partei kandidaadi poolt, kes saab siis ülekaaluka häälte arvuga presidendiks. Kuid on olnud ka erandeid. 2009.-2014. ~~aastate~~aasta parlamendi koosseisust alates juhatab lahkuv president uue presidendi valimisi, juhul kui ta valitakse uueks ametiajaks parlamendi liikmeks. Vastasel juhul juhatab valimisi üks 14 asepresidendist. Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti juhtinud hulk silmapaistvaid inimesi. Esimene president oli [[Paul-Henri Spaak]], kes oli ka üks Euroopa Liidu asutajaisa. Parlamendil on siiani olnud kaks naispresidenti, [[Simone Veil]] ja [[Nicole Fontaine]], mõlemad [[Prantsusmaa\|~~pranslannad~~prantslannad]]. Ainus president, kes on tulnud pärast 1986. aastat ühinenud liikmesriigist, oli [[Poola\|poolakas]] [[Jerzy Buzek]] (ametis aastatel 2009-2012). ==Euroopa Parlamendi presidendid== {\| class="wikitable" width=75% !colspan=2\|Ametiaeg!!Nimi!!Partei!!Euroopa Parlamendi fraktsioon!!~~Pärioluriik~~Päritoluriik \|- !colspan=6\|Euroopa Assamblee presidendid, 1952–1958

Euroopa Parlamendi president: erinevus redaktsioonide vahel