Redaktsioon: 12. november 2015, kell 19:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2015, kell 04:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: [[kromatism\|Kromaatilisus]] võimaldab mängida piiranguteta kõigis [[helistik]]es ja annab rikkalikke võimalusi eri [[ajastu]]te muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et [[diatoonheli\|diatoonilised]] keeled suunduvad [[kõlalaud\|kõlalaua]] kohal paremalt ülalt vasakule alla ja [[altereeritud heli\|altereeritud]] keeled vasakult ülalt paremale alla. Seda võib võrrelda [[klahv]]ide paigutusega [[klaver]]i [[klaviatuur (muusika)\|klaviatuuril]] (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas [[Tallinna Klaverivabrik]] ~~alates~~ 1950.–1990. aastatel. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid [[Soome]]st või eesti [[kandlemeister\|kandlemeistritelt]]. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat [[Anti Marguste]], [[Ants Sõber]], [[Gennadi Taniel]], [[Lembit Veevo]], [[Aarne Männik]], [[Mirjam Tally]], [[Lauri Jõeleht]], [[Märt-Matis Lill]], [[Tatjana Kozlova]], [[Kristjan Kõrver]] jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool\|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]], [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool\|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] janing [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s. ==Interpreete==

Kromaatiline kannel: erinevus redaktsioonide vahel