Lohusalu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
16. rida:
==Asend==
Lohusalu piirneb
Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud [[moreen]][[saar]]est, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.
24. rida:
Poolsaar lõpeb [[Lohusalu neem]]ega, mille moodustab endine saar, kõrge veetaseme korral maismaast äralõigatud [[Nabe mägi]] ehk Nabe saar. Nabe mäel on asunud pelgupaik, mis on arheoloogiamälestis.
Poolsaarest edela poole jääb [[Lahepere laht]], kirde poole [[Lohusalu laht]]. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas
==Loodus==
Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad [[harilik mustikas|mustikad]]. Rannal leidub rohkesti [[merihumur]]it ja [[kurdlehine kibuvits|kuldlehist kibuvitsa]], samuti [[randmalts]]a, [[liiv-merisinep]]it, [[harilik kukemari|harilikku kukemarja]], [[odalehine malts|odalehist maltsa]] ja [[liiv-vareskaer]]a ning pisut [[rand-ogamalts]]a ja [[merikapsas]]t. Kasvab ka [[humallutsern]], [[sirplutsern]], [[harilik kikkapuu]] ja [[nõmm-liivatee]].
31. rida:
Küla on esimest korda mainitud [[1480]]. aastal (''Loensal'').
Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (Lohusalu)|Nord]], millest [[1972]] sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] osakond
Lohusalus asus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[NSV Liidu piirivalve|piirivalvevägede]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Balti Piirivalveringkonna]] [[kordon]].
| |||