Redaktsioon: 12. juuni 2015, kell 13:39 redigeeri WeeJeeVee (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust file ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2015, kell 15:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
17. rida: \| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus\|Linnaeus]], 1758 }} '''Hänilane''' (''Motacilla flava'', varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik '''lambahänilane''' ''Motacilla flava flava'') on [[västriklased\|västriklaste]] sugukonda kuuluv [[linavästrik]]ust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi. ~~Pikkuseks~~ja on 15–16 cm pikk. '''Rahvapäraseid ~~nimesid~~nimetusi''': ~~Karjalind~~karjalind, karjatsirk, karjavästrik, veistevästrik, lambalind, lambatsirk, lambalinavästrik, lambahällulind, lambatalleke, kesvatalleke, kollane västrik, kollane linalind, soovästrik, märjavästrik. Hänilane kuulub Eestis [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid\|kaitstavate liikide III kategooriasse]]. [[Eesti Ornitoloogiaühing]] valis hänilase [[2006]]. aasta linnuks. == Levila ja elupaik == Hänilane elab [[Euraasia]] [[tundra]]-, [[mets]]a-, [[stepp\|step]]i- ja [[kõrb]]evööndis ning mägismaade avamaastikel, ka Põhja-[[Aafrika]]s ~~ning~~ja Lääne-[[Alaska]]s. Eestis on hänilane üldlevinud [[haudelind]], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10 ~~000–20~~000 – 20 000 paarile <ref name="hirundo" />. Hänilane elab meil niitudel, [[karjamaa]]del, [[luht]]adel, [[põõsasniit]]udel, vähem [[madalsoo]]del, veel harvem [[raba]]del. Üldiselt niiskemates elupaikades kui [[linavästrik]]. Sageli istub madalatel [[põõsas]]tel või tugevatel rohukõrtel ning vibutab saba. Lend on madal ja lainjas. Tihti saadab loomakarju, ka istudes [[veis]]te ning [[lammas]]te turjal: soojavereliste loomade ümber on alati rikkalik toidulaud putukatest toitujaile. 37. rida: == Pesitsemine == Pesitsema asub hänilane linavästrikust hiljem, mai alguses. Pesitseb maapinnal tihedas rohus, enamasti mättal tiheda rohtkatte varjul. Pesa ehitab pinnasesüvendisse kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja lehtedest. Mai keskel muneb emaslind 4–6 [[muna]], neid haub üksinda, ligikaudu 13 päeva. Isaslind valvab sel ajal territooriumi, et ~~kaitsa~~kaitsta pesa võimalike ohtude eest. Pojad on pesas 12–13 päeva. Toitmisel osalevad mõlemad vanemad. ~~Peale~~Pärast pesast lahkumist ei oska pojad veel lennata, vanemad õpetavad ja jätkavad toitmist veel mõnda aega. Lennuvõimelisteks saavad [[juuni]] keskpaigas. ==Viited==

Hänilane: erinevus redaktsioonide vahel