Gilles Deleuze: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Gilles Deleuze''' [žill delööz] ([[18. jaanuar]]
Oma tuntumad raamatud – "[[Anti-Oidipus
==Elulugu==
Deleuze sündis [[Pariis]]
Järgnes tüüpiline akadeemiline karjäär. 1957. aastani õpetas Deleuze erinevates lütseumides, seejärel siirdus ta [[Sorbonne]]'i. 1953 avaldas esimese teose
1956 abiellus Gilles Deleuze Denise Paul 'Fanny' Grandjouan'iga, D.H. Lawrence'ile keskendunud tõlkijaga.
1960ndail toimus suur muutus.
1969. aastast kuni pensionile minekuni 1987 töötas Deleuze Vincennes'is, eksperimentaalses koolis, mis kutsuti ellu haridusreformi katselavana. See tõmbas ligi arvukalt andekaid õpetlasi, teiste seas õpetas seal korraks ka [[Michel Foucault]]. Siin sai alguse tema tutvus [[Félix Guattari]]ga, kellega koostöös valmisid äärmiselt mõjuka
Juba
"Ce sont les organismes qui meurent, pas la vie"
==Filosoofia==
Deleuze kasvas välja pikast kontinentaalfilosoofide liinist, kelle eesmärgiks oli viia [[essentsialism]] ([[Baruch Spinoza]], [[Friedrich Nietzsche]]) välja tasakaalust. Igaühel neist oli pakkuda oma asendus sellele. Deleuze'i jaoks oli selleks ''Kõik-üks'', ehk totaalsus. See totaalsus laieneb meie füüsilise universumi ja selle võimalikkuse tingimuste piirideni. Selline põhieeldus tundub pärinevat [[Platon
Moraalsel ja poliitilisel tasandil lubab see mõte (ning hulk teisi) Deleuze'il tõrjuda [[fašism]]i selle makro- (natsionaalsotsialism) ja mikrovormides (sisemine kapitalism). Deleuze uskus, et me peame sallima ja ülistama füüsilise maailma ebapüsivust ja kulgema läbi virtuaalse aktualiseerumiste selmet neid piirata. Neid piirates ja reguleerides piirame ja reguleerime ka elu ja protsesse. See arendus on andnud alust siduda tema filosoofiat anarhismiga.
Sellelt aluselt arendab Deleuze oma karjääri jooksul
Deleuze'i käsitlust võimu ja selle tegevuse vahelisest ühtsusest võib näha tema poliitilistes kommentaarides. „Tuhandes Platoos“ arendavad Deleuze ja [[Félix Guattari|Guattari]] kuningliku teaduse kontsepti (vs. nomaadliku teaduse kontsept). Kuninglik teadus lahutab võimu ja tegevuse ning olemuslikult intellektuaalse töö ja käsitöö. Nomaadlikul teadusel on omad tööjaotused, kuid intellektuaalne ja käsitöö jäävad lõimituks. Siin näeme Marxi varajaste kapitalismi ja eraomandi võõrandumist tekitavate omaduste kriitikate järelkajasid.
Tema tööd on täis ootamatuid viiteid, sageli tsiteerides vähetuntud autoreid. Ta kirjutas raamatuid filmist („Liikumine-pilt“ (1983) „Aeg-pilt“ (1985)), maalist ([[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]]ist (1981)), rohkelt kirjandusest – [[Marcel Proust]]ist (1964), [[Leopold von Sacher-Masoch]]ist (1969), [[Franz Kafka]]st (1975). Lühemaid tekste on ta avaldanud selliseist autoreist, nagu [[F. Scott Fitzgerald]], [[Herman Melville]], [[Samuel Beckett]], [[Antonin Artaud]], [[Heinrich von Kleist]] ja [[Fjodor Dostojevski]]. Nendega ei ehita ta üles kunstifilosoofiat, vaid esitab filosoofilisi probleeme, luues nende abil uusi filosoofilisi kontsepte.
Siin peegeldub Deleuze'i arusaamist mõttest. Selle asemel, et võtta 'idee', kui elatud aktiivsuse võõrandumine või transtsendents, võtab Deleuze "kontsepti", kui määramatuse antud asjade vahel – katkestused olemiste vahel, mis teevad võimalikuks nende muutumise ja põhjusliku vastastikuse lõikumise.
== Kirjandus ==
Gilles Deleuze'i
*„Empirisme et subjectivité“ (1953)
*„Nietzsche et la philosophie“ (1962)
*„La philosophie critique de Kant“ (1963)
*„Proust et les signes“ (1964, 2nd ed. 1970)
*„Le Bergsonisme“ (1966). Eesti keeles:
*„Présentation de Sacher-Masoch“ (1967)
*„Différence et répétition“ (1968)
*„Spinoza et le problème de l'expression“ (1968)
*„Logique du sens“ (1969)
*„Spinoza - Philosophie pratique“ (1970, 2nd ed. 1981)
*„Dialogues“ (1977, 2nd ed. 1996)
*„Superpositions“ (1979)
*„Francis Bacon - Logique de la sensation“ (1981)
*„Cinéma I: L'image-mouvement“ (1983)
*„Cinéma II: L'image-temps“ (1985)
*„Foucault“ (1986)
*„Le pli - Leibniz et le baroque“ (1988)
*„Périclès et Verdi: La philosophie de Francois Châtelet“ (1988)
*„Pourparlers“ (1990)
*„Critique et clinique“ (1993)
*„Pure Immanence“ (2000)
*„L'île déserte et autres textes“ (2002)
*„Deux régimes de fous et autres textes“ (2004). „Kaks hullude režiimi ja teisi
Koos [[Félix Guattari]]ga:
*„Capitalisme et Schizophrénie 1. L'Anti-
*„Kafka: Pour une Littérature
*
*„Capitalisme et Schizophrénie 2. Mille
*
*„Qu'est-ce que la philosophie?“ 1991
Gilles Deleuze'ist:
* Badiou, Alain (2000) „Deleuze: The Clamour of
* Hardt, Michael (1993) „Gilles Deleuze: an Apprenticeship in
== Muu ==
82. rida:
*[http://www.driftline.org/ Deleuze'i, Guattari jt filosoofiliste teemade meililistid]
*[http://www.egs.edu/resources/deleuze.html Elulugu]
*[http://lichtensteiger.net/pdf/methoden_des_schreibens.pdf Das "Anrennen gegen die Grenzen der Sprache" - Methoden des Schreibens und Strategien des Lesens by Ralph Lichtensteiger] / "Keelepiiride ületamine"
*Jätkuvad arengud Deleuze'i teemadel, vt
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid|Deleuze, Gilles]]
|