Redaktsioon: 5. november 2015, kell 02:19 redigeeri 2001:7d0:8043:5b01:ec86:baee:a1da:e7a3 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2015, kell 00:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
32. rida: Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, [[õigeusk\|õigeusu]] vastuvõtnud Israel Blank<ref>Аким Арутюнов, [http://www.rus-sky.com/history/library/arutnv1.htm ДОСЬЕ ЛЕНИНА БЕЗ РЕТУШИ], МОСКВА , “ВЕЧЕ” 1999</ref>, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna Grosshopf. Vladimiri isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevitš Uljanov oli [[pärisori]]ne talupoeg [[Nižni Novgorodi kubermang]]ust. Ta asus elama [[Astrahan]]i, kus ta hakkas tööle [[rätsep]]ana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli [[Marietta Šaginjan]]i andmetel [[kalmõkid\|kalmõkk]]<ref>Шагинян М. С.. ''Семья Ульяновых: Очерки. Статьи. Воспоминания. М., 1959, стр. 683</ref> ning ema võib-olla [[venelased\|venelane]]. Kui sündis Vladimiri isa [[Ilja Uljanov\|Ilja Nikolajevitš Uljanov]], oli Nikolai Vassiljevitš Uljanov juba 60-aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitši surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada [[Kaasani ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist aastal [[1854]] töötas Ilja Uljanov matemaatika- ja ~~füüsika õpetajana~~füüsikaõpetajana [[Penza]] ja [[Nižni Novgorod]]i gümnaasiumides ja muudes koolides. Alates [[1869]]. aastast oli ta [[Simbirski kubermang]]u rahvakoolide inspektor ja direktor. == Poliitilise tegevuse algus == 57. rida: == Lenin (bolševikud) ja Saksamaa == [[1915]]. aasta märtsis koostas [[VSDTP]] ja Poola Kuningriigi ning Leedu SDT Partei liige [[Alexander Parvus]]/(Israel Gelfand) plaani, mille eesmärgiks oli rahastada Venemaalt pärit ning emigratsioonis elavaid keisrivõimu vastaseid radikaalseid parteisid ([[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja [[VSDT(b)P]]) revolutsioonilises tegevuses -– Venemaa keisririigi sõjalise jõu ning kaitsevõime nõrgendamiseks. Plaanile sai ta rahalise toetuse Saksa keisririigi Kindralstaabi ja Välisministeeriumi poolt, esialgse avansina 2 000 000 ~~saksa~~Saksa marka.<ref>http://lib.rin.ru/doc/i/71618p8.html</ref>... Plaani elluviimisel kasutas seda finantseeriv Saksamaa keisririigi valitsus saadikut [[Šveits]]is [[Gisbert von Romberg]]i, [[Taani]]s krahv [[Ulrich von Brockdorff-Rantzau]]d ja vahendajana eesti päritolu [[Aleksander Kesküla]] ning teisi abilisi, kes asusid [[I maailmasõda\|I maailmasõjas]] neutraalsetes riikides -– [[Rootsi]]s ja [[Šveits]]is. Hilisemate hinnangute alusel peeti Leninit ainult saksa spiooniks, kes tegutses keisririigi kukutamiseks, samas võib aga ka tõlgendada Lenini ning teiste keisririigi vastaste revolutsionääride tegevust kui nendepoolsete kõikide olemasolevate võimaluste ärakasutamist oma eesmärgi saavutamiseks -– võimuhaaramiseks Venemaal. ===Lenini ja kaaslaste reis plommitud vagunis=== Kuna 1917. aastal viibisid Saksamaa keisririik ja Venemaa veel sõjaseisukorras, siis suunati Euroopas (neutraalses [[Šveits]]is) emigratsioonis olevad Venemaa sotsiaaldemokraadid läbi Saksamaa kinnises, nn "plommitud vagunis", mis ei võimaldanud neil sattuda Saksamaa territooriumile, kus oleks Saksamaa võimud pidanud nad ~~sellisel~~sel juhul vastavalt seadustele interneerima. Nn. plommitud vagunis viibisid: [[Vladimir Iljitš Uljanov]], [[Nadežda Konstantinovna Krupskaja]], [[Georgi Safarin\|Georgi Ivanovitš Safarin]] (Volodin), [[Moissei Haritonov\|Moissei Motkovitš Haritonov]], [[Grigori Usievitš\|Grigori Aleksandrovitš Usievitš]], [[Saara Ravitš\|Saara Naumovna Ravitš]] (''Равич Сарра Наумовна''), [[Abram Skovno\|Abram Avtšilovitš Skovno]] (''Сковно Абрам Авчилович''), [[Stepan Radomõslski\|Stepan Ovsejevitš Radomõslski]] (''Радомысльский Степан Овсеевич''), [[Nadežda Sljussareva\|Nadežda Mihhailovna Sljussareva]] (''Слюсарева Надежда Михайловна''), [[Maija Abramovitš\|Maija Zelikhovna Abramovitš]] (''Абрамович Майя Зеликовна''), [[Ilja Miringhof\|Ilja Davidovitš Miringhof]] (''Мирингоф Илья Давыдович''), [[David Rosenblum\|David Morduhovitš Rosenblum]] (''Розенблюм Давид Мордухович''), [[Fanja Grebelskaja]] (''Гребельская Фаня''), Ovsei-Geršen Aronovitš Radomõslski (Zinovjev) ''Радомысльский (Зиновьев) Овсей-Гершен Аронович''), [[Grigori Brilliant\|Grigori Jakovlevitš Brilliant]]/ [[Grigori Sokolnikov\|Sokolnikov]] (''Бриллиант (Сокольников) Григорий Яковлевич''), [[David Suliašvili\|David Sokratovitš Suliašvili]] (''Сулиашвили Давид Сократович''), [[Inessa Armand\|Inessa Moissejevna Armand]], [[Valentina Mortotškina\|Valentina Sergejevna Mortotškina]] (''Морточкина Валентина Сергеевна''), [[Anna Konstantinovitš\|Anna Jevgenjeva Konstantinovitš]] (''Константинович Анна Евгеньевна''), [[Jelena Kon\|Jelena Feliksovna Kon]] (''Кон Елена Феликсовна''), [[Mihhail Tshakaja\|Mihhail Grigorjevitš Tshakaja]] (''Цхакая Михаил Григорьевич''), [[Zlata Radomõslskaja\|Zlata Evovna Radomõslskaja]] (''Радомысльская Злата Эвовна''), [[Björk Rivkin]] (''Ривкин Бэрк Осерович''), [[Mihhail Hoberman\|Mihhail Vulfovitš Hoberman]] (''Гоберман Михаил Вульфович''), [[Johann Arnold Linde]] (''Линде Иоганн Арнольд Иоганнович''), [[Marija Miringhof\|Marija Jefimovna Miringhof]] (''Мирингоф Мария Ефимовна''), [[Semjon Peinenson\|Semjon Gerševitš Peinenson]] (''Пейнесон Семен Гершевич''), [[Bunja Pogonskaja\|Bunja Hemovna Pogonskaja]] (''Погонская Буня Хемовна''), [[Meer Aizenburd\|Meer Kivovitš Aizenburd]] (''Айзенбурд Меер Кивович'')<ref>[http://archive.is/20120710194614/merkulov.tripod.com/TEXTS/R070721.HTM Содержимое пломбированных вагонов]</ref><ref>[http://web.archive.org/web/20030503133907/http://www.tuad.nsk.ru/~history/Russia/USSR/Revolution/road.html ЛИЦА ПРОЕХАВШИЕ ЧЕРЕЗ ГЕРМАНИЮ ВО ВРЕМЯ ВОЙНЫ]</ref>. == 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]] == 87. rida: ==Lenin ja punane terror== Terror ja sunnimeetodid olid Lenini nägemuses riigist kogu aeg olulisel kohal. 11.IX septembri 1918 Lenini kirjast Pensa enamlaste juhtidele: „Seltsimehed! Kulakute vastuhakk tuleb halastamatult maha suruda... Tuleb õpetust anda. 1) Pooge ~~ülesse~~üles (ja kindlasti paigas, kus seda kõik näeksid) vähemalt sada vereimejat. 2) Avaldage nende nimed. 3) Konfiskeerige kogu nende vili... Tehke seda nõnda et inimesed sadu versti ümberringi näeksid seda, väriseksid, teaksid, karjuksid: vereimejad kulakud tapetakse ja seda tehakse ka edaspidi... NB! Leidke võimalikult karmid mehed.” Artiklis '"Kuidas organiseerida võistlust'" kirjutas Lenin detsembris 1917:<ref>Selle peatüki kõik tsitaadid on NLKP KK Kõrgema Parteiehituse kateedri koostatud kogumikust: Lenin. ''Partei elu normidest ja parteilise juhtimise printsiipidest.'' Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964.</ref> ¨Esimeseks sammuks töötava rahva vabastamisel sellest sunnitööst on mõisamaade konfiskeerimine, tööliskontrolli kehtestamine, pankade natsionaliseerimine. Järgmisteks sammudeks on vabrikute ja tehaste natsionaliseerimine, kogu elanikkonna sundorganiseerimine tarbijate ühistuisse, mis samaaegselt on ka saaduste turustamise ühistuiks, vilja ja teiste vajalike tarbeesemetega kauplemise riiklik monopol.¨ ¨... see inimkonna ajaloo suurim sunniviisilise töö asendamine tööga enda jaoks ei saa toimuda ... ilma vägivallata paadunud parasiitide ja nende sabarakkude vastu.¨ ¨Organisatsiooniline ülesanne põimub üheks lahutamatuks tervikuks eilsete orjapidajate (kapitalistide) ja nende toapoiste jõugu --– härrade kodanlike intelligentide --– halastamatu sõjalise mahasurumise ülesandega.¨ ¨Mitmekesisus üksikasjades, kohalikes iseärasustes, asjale lähenemise meetodites, kontrolli teostamise viisides ja parasiitide (rikaste ja sulide, intelligentsi hulgas leiduvate loodrite ja hüsteerikute jne. jne.) hävitamise ja kahjutuks tegemise viisides ei riku, vaid kindlustab ühtsust põhilises, peamises, olulises.¨ 109. rida: '"Nõukogude võimu järjekordsed ülesanded'", märts-aprill 1918: <br> ¨... tuleb arvestada kapitalismilt sotsialismile ülemineku aja iseärasusi, mis ühelt poolt nõuavad, et pandaks alus võistluse sotsialistlikule organiseerimisele, teiselt poolt aga nõuavad sunduse rakendamist¨ Kõnes J.M. Sverdlovi mälestuseks ülevenemaalise kesktäitevkomitee erakorralisel istungil 18. märtsil 1919: <br>¨Pole kahtlust, et ilma selle jooneta – ilma revolutsioonilise vägivallata – ei oleks proletariaat suutnud võita¨ ~~¨Pole kahtlust, et ilma selle jooneta -- ilma revolutsioonilise vägivallata -- ei oleks proletariaat suutnud võita¨~~ Ringkirjas parteiorganisatsioonidele "Võitlusse küttekriisi vastu" novembris 1919: <br>¨Kogu elanikkonna töökohustus või teatavate aastakäikude mobiliseerimine kivisöe ja põlevkivi tootmise ning juurdeveo töödele, metsa raiumisele ja raudteejaamadesse vedamisele tuleb ellu viia suurima kiiruse ja rangusega. Määrata kindlaks töönormid ja iga hinna eest taotleda nende täitmist. Halastamatu karmusega karistada neid, kes korduvatest pealekäimistest, nõudmistest ja käskudest hoolimata tööst kõrvale hoiavad.¨▼ ~~Ringkirjas pateiorganisatsioonidele 'Võitlusse küttekriisi vastu' novembris 1919: <br>~~ ▲¨Kogu elanikkonna töökohustus või teatavate aastakäikude mobiliseerimine kivisöe ja põlevkivi tootmise ning juurdeveo töödele, metsa raiumisele ja raudteejaamadesse vedamisele tuleb ellu viia suurima kiiruse ja rangusega. Määrata kindlaks töönormid ja iga hinna eest taotleda nende täitmist. Halastamatu karmusega karistada neid, kes korduvatest pealekäimistest, nõudmistest ja käskudest hoolimata tööst kõrvale hoiavad.¨ '"Noorsooühingute ülesanded'", kõne Venemaa kommunistliku noorsooühingu III ülevenemaalisel kongressil 2. oktoobril 1920: <br>¨Me ütleme, et meie kõlblus on täielikult allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele. Meie kõlblus tuleneb proletariaadi klassivõitluse huvidest. ... Meie jaoks on kõlblus allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele.¨ ¨Me ütleme, et meie kõlblus on täielikult allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele. Meie kõlblus tuleneb proletariaadi klassivõitluse huvidest. ... Meie jaoks on kõlblus allutatud proletariaadi klassivõitluse huvidele.¨ ¨Klassivõitlus kestab edasi: ta on ainult muutnud oma vorme. ... Klassivõitlus kestab edasi, ja meie ülesanne on --– allutada kõik huvid sellele võitlusele. Ka oma kommunistliku kõlbluse me allutame sellele ülesandele.¨ Aruanne rahvakomissaride nõukogu tegevuse kohta VIII ülevenemaalisel nõukogude kongressil 22. detsembril 1920: <br>¨Proletariaadi diktatuuril oli edu, sest ta oskas ühendada sundimist ja veenmist. Proletariaadi diktatuur ei karda sundimist ja teravat, otsustavat, halastamatut riikliku sundimise väljendust, sest eesrindlikul klassil ... on õigus teostada seda sundimist, sest ta teeb seda kõigi töötajate ja ekspluateeritavate huvide nimel ja omab selliseid sundimis- ja veenmisvahendeid, milliseid pole olnud kasutada ühelgi endistest klassidest¨ ¨Proletariaadi diktatuuril oli edu, sest ta oskas ühendada sundimist ja veenmist. Proletariaadi diktatuur ei karda sundimist ja teravat, otsustavat, halastamatut riikliku sundimise väljendust, sest eesrindlikul klassil ... on õigus teostada seda sundimist, sest ta teeb seda kõigi töötajate ja ekspluateeritavate huvide nimel ja omab selliseid sundimis- ja veenmisvahendeid, milliseid pole olnud kasutada ühelgi endistest klassidest¨ ¨Üks sõdade ajajärk on meil seljataha jäänud, me peame valmistuma teiseks; millal see aga kätte jõuab, seda me ei tea, ... Seetõttu me ei tohigi loobuda sunniabinõudest¨ 134. rida ⟶ 130. rida: ¨Tõenäoliselt ei leidu nüüd enam ühtki seltsimeest, kes kahtleks selles, et vaja on spetsiaalseid ja eriti energilisi abinõusid mitte ainult ergutamise, vaid ka sundimise mõttes, selleks et põllumajanduslikku tootmist elustada.¨ ¨Väiketalupoeglikul maal on meie peamine ja põhiline ülesanne --– osata üle minna riiklikule sundimisele, selleks et talumajandust elustada, alustades kõige tarvilikumatest, pakilisematest, talupojale täiesti arusaadavatest, talle täiesti mõistetavatest abinõudest.¨ "Veelkord ametiühingutest, käesolevast momendist ning Trotski ja Buhharini vigadest", jaanuar 1922: <br>¨... vormiline demokratism peab olema allutatud revolutsioonilisele otstarbekohasusele. ... Riik --– see on sundimise ala. Oleks hullumeelsus loobuda sundimisest eriti proletariaadi diktatuuri ajastul. ¨Administreerimine¨ ja administraatorlik asja juurde asumine on siin tingimata vajalikud. Partei on proletariaadi vahetult valitsev eelvägi, partei on juht. ... Niikaua kui meie, partei Keskkomitee ja kogu partei, administreerime, s.t. valitseme riiki, ei loobu me kunagi ega saagi loobuda ¨läbisarjamisest¨, s.t. asendamisest, ümberpaigutamisest, ametissemääramisest, vallandamisest jne.¨▼ ~~'Veelkord ametiühingutest, käesolevast momendist ning Trotski ja Buhharini vigadest', jaanuar 1922: <br>~~ ▲¨... vormiline demokratism peab olema allutatud revolutsioonilisele otstarbekohasusele. ... Riik -- see on sundimise ala. Oleks hullumeelsus loobuda sundimisest eriti proletariaadi diktatuuri ajastul. ¨Administreerimine¨ ja administraatorlik asja juurde asumine on siin tingimata vajalikud. Partei on proletariaadi vahetult valitsev eelvägi, partei on juht. ... Niikaua kui meie, partei Keskkomitee ja kogu partei, administreerime, s.t. valitseme riiki, ei loobu me kunagi ega saagi loobuda ¨läbisarjamisest¨, s.t. asendamisest, ümberpaigutamisest, ametissemääramisest, vallandamisest jne.¨ '"Ametiühingute osast ja ülesannetest uue majanduspoliitika tingimustes'", jaanuar 1922: <br>¨[ametiühingute] peamiseks tegevusmeetodiks on veenmine, kasvatamine; teiselt poolt ei saa nad riigivõimust osavõtjaina keelduda ka sundimisest osa võtmast. ... ei saa nad riigivõimust osavõtjaina ja kogu rahvamajanduse kui terviku ehitajaina keelduda survest.¨ ¨[ametiühingute] peamiseks tegevusmeetodiks on veenmine, kasvatamine; teiselt poolt ei saa nad riigivõimust osavõtjaina keelduda ka sundimisest osa võtmast. ... ei saa nad riigivõimust osavõtjaina ja kogu rahvamajanduse kui terviku ehitajaina keelduda survest.¨ Kurikuulus [[GULAG]] loodi ametlikult küll alles 1930. aastal, aga ~~GULAGile~~GULAG-ile aluse pannud sunnitöölaagrid rajati juba Lenini ajal. Sunnitöölaagrid olid kommunistliku partei juhtimisel ellu viidud leninliku riikliku terrori oluline komponent. ¨Ühtki tähtsat poliitilist ega organisatsiooonilist küsimust ei otsusta ükski riigiasutus meie vabariigis ilma partei Keskkomitee juhtivate näpunäideteta.¨ (Aprill-mai 1920, '"¨Pahempoolsuse¨ lastehaigus kommunismis'"). Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaadi 23. juuli 1918 instruktsiooni kohaselt kaasnes vabaduskaotusega alati sunnitöö. Pärast atentaati V. Leninile Moskvas ja [[Moissei Uritski]] tapmist Petrogradis kuulutati riikliku poliitikana välja [[nõukogude võim]]u vastaste vastu suunatud [[punane terror]]. 5. septembril 1918 avalikustas Vene SFNV RKN määruse nr 710 «Punasest terrorist», mille kohaselt pidi [[tšekaa]] nõukogude võimu kindlustamiseks klassivaenlased isoleerima koonduslaagritesse või maha laskma ning mahalastute nimed avalikustama. 5. septembril 1918 avalikustas Vene SFNV RKN määruse nr. 710 «Punasest terrorist», mille kohaselt pidi [[Tšekaa]] nõukogude võimu kindlustamiseks klassivaenlased isoleerima koonduslaagritesse või maha laskma ning mahalastute nimed avalikustama. 158. rida ⟶ 151. rida: ==Pärand ja surmajärgne kultus== Lenini järel sai [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] faktiliseks liidriks [[Jossif Stalin]], kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat. Stalini tegevus 1920~~-30ndatel~~.–1930. aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks kummardatavaks iidoliks. Lenini keha palsameeriti ja pandi vaatamiseks välja [[Lenini mausoleum\|mausoleumi]] [[Moskva]] [[Punane väljak\|Punasel väljakul]]. Tõsiusklike kommunistide jaoks on Lenin jäänud iidoliks tänini. Aastal 1924 nimetati Lenini kodulinn Simbirsk ümber [[Uljanovsk]]iks ning [[Petrograd]] [[Leningrad]]iks.

Vladimir Lenin: erinevus redaktsioonide vahel