Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 15:24 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 375 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. detsember 2015, kell 02:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 900 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Carlo Gozzi.jpg\|pisi\|Carlo Gozzi]] Krahv '''Carlo Gozzi''' ([[13. detsember]] [[1720]] [[~~Venezia~~Veneetsia]] – [[4. aprill]] [[1806]]) oli [[itaalia]] draamakirjanik. Carlo Gozzi oli pärit ~~Venezia~~Veneetsia vaesema aristokraatia hulgast ja perekonna majanduslik seis ei võimaldanud talle süstemaatilist klassikalist haridust, kuid läbikäimine kohaliku vaimueliidiga õhutas tema huvi kirjanduse vastu. 16-aastaselt läks ta sõjaväkke [[Dalmaatsia]]sse, kus teenis neli aastat, kuid oli siis sunnitud koju tagasi pöörduma, sest eakas isa oli raskesti haige ja üksnes kirjandusest huvituv vend Gasparo ei saanud majapidamise juhtimisega hakkama. [[1747]]. aastal asutasid vennad koos kirjandusliku ringi [[Accademia dei Granelleschi]], mis oli pealtnäha pühendunud vaimukusele, kuid mille programm oli rangelt puristlik ja eesmärgid selged – võideldi keelelise ja vormilise hägususe vastu, rõhutati õppimise tähtsust ja peeti oluliseks klassikute imiteerimist. Gozzi kirjanduslikuks eeskujuks oli ennekõike [[Dante]], aga ka [[Ariosto]], [[Tasso]] ja [[Miguel de Cervantes\|Cervantes]], kellele ta hiljem oma näidendites viitab. 12. rida: Tänu “Armastus kolme apelsini vastu” esmalavastuse publikumenule mõistis Gozzi, milline dramaturgiline potentsiaal on fantastikamuinasjutul. Vastukaaluks Goldoni elulisele teatrile töötas ta nüüd välja hoopis teistsuguse mudeli, mis rõhub imetabasele ja kasutab julgelt fantaasiaküllaseid lahendusi. 1761. aastal Veneetsia San Samuele teatris esietendunud "[[Ronk]]" on Gozzi esimene täielikult kirjapandud näidend. Ka see põhineb tuntud muinasjutul, mille avaldas [[Giambattista Basile]] kogumikus „Lugude lugu” aastatel ~~1620-30~~1620–1630. Teatrilava koodeksi kohaselt kasutab Gozzi siingi kolme ''commedia dell’arte'' väljakujunenud registrit – teenrid oma jämekoomilise improvisatsiooniga, „tõsised” maskid, kes räägivad dialektis ja melodramaatilised printsid ja printsessid, kes kõnelevad värsis. Olles küll traditsioonide ja reeglite eestvõitleja, lubab Gozzi endale eesmärgi nimel aga ka küllalt palju kunstilist vabadust, näiteks eirab teadlikult koha, aja ja ruumi ühtsust ning segab kokku eepilise kangelaslaulu, klassikalise 11-silbilise värsi ja jämekoomika.

Carlo Gozzi: erinevus redaktsioonide vahel