Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
PResümee puudub |
||
60. rida:
=== Sõjaaeg ===
Sõda tõi kaasa ärevad ajad. Elgas valmistas suure üllatuse, kui teatas oma soovist abielluda ning kitsas perekondlikus ringis peeti väga tagasihoidlikud pulmad. Caiusest polnud mingeid kindlaid teateid ja enam neid ei tulnud ka. Reservohvitseridena mobiliseeriti [[Paul Pinna]] ja [[Ants Lauter]]. Pommitamise ajal paigutati Estonia ette suurtükid ning Estonia ja Draamateatri rahvas koos teiste linnaelanikega olid all varjendis. Nendega liitus ka Ly, kes oli oli olnud Narvas sanitar
Ühest nõukogude asutuse majast, mis nende elukoha lähedal põles, tõi Ruut koju ühe [[Ilja Repin|Repini]] maali ning kaks kirjutusmasinat. Seepeale saatis majaperenaine neile kaela saksa politsei, kuna kahtlustas, et nad trükivad kirjutusmasinatel punastele lendlehti. Läbiotsimise käigus õnnestus Maril peita ära need 67 kirja, mille oli kuulajatelt saanud pärast raadios Tootsina fašismivastase kõne esitamist. Hiljem põletas ta need kirjad ära, kuna kartis kirjasaatjate elude pärast, kui need peaks leitama.
143. rida:
=== Estonia ===
1919. aastast töötasid Mari Möldre ja Hartius Estonia teatris. Kõigepealt tehti kaasa „Sõber Jackis“, mille kohta
1920. aastal mängis Mari [[Pjotr Tšaikovski]] "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]is" Olgat, mis kriitikutelt kiita ei saanud. Pigem leiti, et "ooperi stiil" Marile ei sobi. Ta oli selleks ajaks neli aastat laulmise tunde võtnud, kuid ei saatnud vaatamata oma "suure ulatusega mahlakale häälele" lauljana midagi nimetamisväärset korda, oma liiga tugeva närveerimise tõttu enne etteastet.
163. rida:
=== Draamateater ===
Uus teater sündis
1930. aastal toodi välja A. Nicholsi "Iiri roos", millega mindi kohe ringreisile, vastupidiselt tavale enne esietendus Tallinnas ära anda ja siis ringreisile minna. Reisi ajal saadi teada, et ka Estonia plaanib "Iiri roosi" lavale tuua. Tekkis suur ärevus. Otsustati tagasi Tallinnasse pöörduda ning mõni päev enne Estonia esietendust anti enda lavastusega etendus. Draamateatri "Iiri roosi" võtsid publik ja kriitikud paremini vastu kui Estonia oma.
191. rida:
Tootsina vestes kartis Mari oma terava keelega öeldu pärast, kuna rahvas võttis selle marulise aplausiga vastu. Okupatsiooni ajal oli Toots võrdlemisi sõnakas, kuid öeldu pärast tuli tal ka sekeldusi. Ühe Tootsi veste peale kutsuti ta SS-majja, kuna teda süüdistati ühe sakslaste "kambamehe" au haavamises. Seal soovitati tal Tootsi vestetest loobuda.
Pärast pommitamist jäid Estonia teatrihoonest terveks vaid välisuks ja vestibüül, kus hakati koos käima. Hiljem saadi oma käsutusse kino [[Gloria (kino)|Gloria]] ruumid, kus koos naasnud Ants Lauteri ja Paul Pinnaga alustati jälle tõsist tööd. Glorias avas teater
Uus mõõnaaeg saabus siis, kui Gloriasse mahajäänud sõnalavastuse trupp kolis samuti taastatud teatrihoonesse, kus olid juba ees ooper, operett ja ballett. Viimased aga ei olnud eriti rahul asjade sellise käiguga ning oli kuulda nurinat. Mari enda kohta hakkas kõlama arvamusi selle kohta, et tal oleks aeg [[estraad]]i peale minna ning see küsimus oli ka [[Kunstide Valitsus]]el päevakorral olnud, kuid tänu [[Kaarel Ird]]ile jäi Mari siiski teatrisse.
| |||