Võimude lahusus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ixfd64 (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 4013351, mille tegi 80.235.66.19 (arutelu)
PResümee puudub
11. rida:
'''Valdavussüsteemi''' korral lähtub võim ühest kesksest riigiorganist (nt monarhist või ainuparteist) ning sellest eraldatud võimuharud on üsna tugevas sõltuvussuhtes. Selline süsteem võib toimida hästi ja stabiilselt pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riikides, kus pole ohtu autoritaarse juhtimise tekkimisele.
 
Enamikus tänapäeva arenenud demokraatlikes riikides on kasutusel '''tasakaalusüsteem''', mille korral on riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusessevastastikusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Selline võimude lahususe süsteem on kasutusel ka Eestis.
 
==Võimude lahususe liigitus==
31. rida:
== Võimude lahusus Eesti riigiõiguses ==
 
[[Riigikohus]] on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud järgnevat.järgmist: "Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi [[demokraatia]] ja [[seaduslikkuse printsiip|seaduslikkuse printsiibi]] kindlustamiseks." ([http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/III-4/1-6/94.html III-4/1-6/94])
 
Kuigi erinevate võimude pädevus peab olema sätestatud põhiseaduses, võib seadusega täpsustada pädevuse teostamist täpsustada. Põhiseadus on selleks teatud juhtudel võimaluse ette näinud, näiteks näeb põhiseadus ette kõigi põhiseaduslike institutsioonide (v. a. Vabariigi President) tegevust reguleeriva seaduse vastuvõtmise.
 
== Allikad ==