Etioopia keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Geezi keel''' [[File:Geez Amh.png|thumb|geezi keele nimetus kirjapildis<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Geez_Amh.png</ref>]] (põhinimi eesti keeles: etioopia keel; rööpnimi: geezi keel;<ref>http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgiform=lg&lang=et&kohanimi=98000290&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb</ref> nimetusi maailma keeltes: vana etioopia keel, geezi, aksuumi või vanatigrinja) on vana (lõuna)semiidi keel. Tüpoloogia: verb-subjekt-objekt. Kiri: etioopia kiri. Populatsioon: ühtegi esimese keelena kõnelejat Etioopias ei ole. Keele staatus: 9 (esineb vaid teise keelena). Keele arendus: omab sõnaraamatud, grammatikat, 1918. aaasta trükis avaldatud Piiblit. Pärineb põhja poolt Etioopiast ja lõuna poolt Eritreast, Aafrika Sarvest. Oli kasutusel hilisantiigis riigikeelena Aksumi kuningriigis ning hiljem, 19. sajandini, peamise kirjakeelena Eritreas ja Etioopias. Tänapäeval on geezi keel säilinud vaid religioosses kasutuses. Seda kasutavad Etioopia juudid (Beta Israel – ’Iisraeli koja juudid’) ning Eritrea ja Etioopia õigeusu kirikud oma teenistustel ja liturgias.<ref>http://www.ethnologue.com/language/gez</ref>

Geezi keel kuulub koos tigree ja tigrinja keelega etioopiasemiidi keelte põhjapoolsemasse gruppi, mis on üks Etioopiast pärineva lõunasemiidi keeldkonna haru. Tüpoloogiliselt asetseb geezi keel klassikaliste semiidi keelte ja kaasaegsetenüüdisaegsete Etioopia keelte vahel. Selle fonoloogias ja morfoloogias on ajajooksul lisandunud olulisi uuendusi, teisalt on geezi keel aga näiteks amhara keelest vanem. Mõned keeletadlased on arvamusel, et geezi keelel ühist eellast kaasaegsete Etioopia keeltega pole, vaid et see arenes juba varakult eraldiseisva keelena mõnest seni vaid oletatud, kuid kinnitust mitte leidnud keelest.<ref>Connell, Dan; Killion, Tom 2010. Historical Dictionary of Eritrea. 2nd, illustrated ed. Scarecrow Press. lk 508 ISBN 9780810875050.</ref> Seetõttu võib seda keelt vaadelda ka kui tigree ja tigrinja sõsarkeelt, olles tänaseks väljasurnud keel.<ref>Haarmann, Harald 2002. Lexikon der untergegangenen Sprachen . II toimetatud väljaanne. C. H. Beck. lk 76 ISBN 9783406475962.</ref> Enamik Etioopia keelte uurijatest, sh Amsalu Aklilu, osutavad aga suurele hulgale geezikeelsetele nimisõnadele, mille kasutus tänapäeva Etioopia keeltes on püsinud muutumatuna ning mille hääldamises on kattuvaid jooni nii geezi- kui ka amhara keelega (vähemal määral ka tigrinja keelega).<ref>Amsalu Aklilu, Kuraz Publishing Agency, ጥሩ የአማርኛ ድርሰት እንዴት ያለ ነው! lk 42</ref>

Vana geezi keele fonoloogiast on tänaseks vähe teada, kuna selle traditsiooniline hääldsamisehääldamise viis on sajandite jooksul saanud tugevaid mõjutusi amhara keelelt. Kirjalikud allikad annavad meile 26 konsonant-foneemi kui ka neli labiovelaari. Sarnaselt mitmete teiste Afro-Aasia keeltega on geezi keeles lisaks helilistele ja helitutele konsonantidele ka rõhulised konsonandid, mida hääldati tõenäoliselt kõrihäälikutena nii, nagu seda tehakse kõigis kaasaegsetes lõunasemiidi keeltes. Semiidi keelte juures on geezi keeles ainulaadne aga kolme mitte-helilise bilabiaali olemasolu. Kõigis teistes semiidi keeltes on kas f või p, geezi keeles on aga p, f ja üks emfaatiline teisend ṗ, mille etümoloogia ei ole täielikult selge tänini.<ref>Littmann, Enno 1954. Die Äthiopische Literatur. kogumikus: Bertold Spuler (Hrsg.): Handbuch der Orientalistik. Bd. I.3 Brill, Leiden, lk 375 – 385.</ref> Ka neli labiovelaari on ebaharilikud:

Alljärgnevalt vaadelgem kokku seatudVaadelgem tabelit, milles on ära toodud geezi keele

Kuna geezi keel ei ole enam kõneldav keel, ei tea me päris täpselt, kuidas mõned konsonandid häälduvad. „Konsonandid, mis vastavad grafeemidele ś ja ḍ on traditsioonilises fonoloogilises hääldamise süsteemis sulanud kokku üksustega /s/ ja /ṣ/, nii nagu kõigis kaasaegsetes Etioopia semiidi keeltes. /.../ Nii põlistes kui ka kaasaegsetes Etioopia semiidi keeltes ei ole enam täpselt teada, millised olid nende sõnade tähendused, mis nende konsonantide abil geezi keeles moodustati.<ref>Gragg, Gene 1997. The Semitic Languages. Taylor & Francis. Robert Hetzron Ed. lk 244 ISBN 0-415-05767-1.</ref> Sarnane probleem on translitereeritud konsonandiga ḫ . On leitud, et see konsonant vastab etümoloogiliselt velaarsetele või uvulaarsetele frikatiividele teistes semiidi keeltes, ent hääldati seda samamoodi nagu hääldati konsonanti ḥ . Kuigi erineva tähe kasutamine näitab, et algselt pidi sel olema teistsugune hääldus, ei ole kindlalt teada, milline see hääldus olla võis.<ref>Sealsamas, lk 245</ref>

OmadusõnadeOmadussõnade morfoloogia ei erine eriti nimisõnade morfoloogiast. Sugu määratakse omadusõnadelomadussõnadel järjekindlalt. Välist mitmuse meessoo vormi ei moodustata mitte sufiksiga ''–āt'', vaid sufiksiga ''–ān''. Atributiivses kasutuses on omadusõnaomadussõna selle nimisõna järel, millele ta osutab: ''nobā qayḥ-'' 'punane nuubialane'.

Tegusõnade morfoloogia eristab geezi keeles kui lääne semiidi keeles kahete erinevat pöördkonda: lihtminevikus verbi pööramisel lisatakse enamasti prefiks, täisminevikus pööramisel aga sufiks. Lisaks on lihtminevikus vokaliseerimise teel eristatatav kindel kõneviis käskivast kõneviisist. Sõna 'tapma' ''qatala'' pöördub järgnevaltjärgmiselt:<ref>Stephan Procházka 2004. Altäthiopische Studiengrammatik. (Orbis Biblicus et Orientalis. Subsidia linguistica, Band 2) Academic Press, Fribourg / Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2004 ISBN 3-7278-1521-3; ISBN 3-525-26409-7</ref>

OmadusõnadOmadussõnad ja nimisõna määratlejad ühilduvad nimisõnaga arvus ja soos:

On kolm eri eessõna: /ba=/- kus?, /la=/- kellele/millele?, /'əm=/- kust?. JärgnevatesJärgmistes nimisõnade näidetes ilmnevad need alati kui enkliisina:

„Eenoki õnnistav sõna, millega ta õnnistas neid valituid ja õigeid, kes elavad kannatuse päeval, mil kõik pahategijad ja taganejad kõrvaldatakse“kõrvaldatakse.“