Määrsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link ära
PResümee puudub
1. rida:
'''Määrsõna''' ehk '''adverb''' on täistähenduslik muutumatu [[sõna]], mis märgib [[tegevus]]e või [[omadus]]e laadi, [[iseloom]]u, tegevuse [[aeg]]a, [[koht]]a, [[viis]]i; omaduse [[määr]]a või [[hulk]]a. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali eehk [[määrus]]ena. Osa määrsõnu seondub [[komparatsioonikategooria]]ga, nt ''kiiresti – kiiremini – kõige kiiremini, kaugel – kaugemal – kõige kaugemal''. <ref name="Sõnaliigi õppevahend">Sõnaliigi õppevahend, TÜ vormiõpetuse kursuse õppematerjal (kasutatud kirjandus "Kirjanduse" all)</ref>
 
==Jagunemine==
10. rida:
3. [[Viisimäärsõna]]d (küsimus kuidas?) nt ''altkulmu, otseteed, klõbinal, targasti, ruttu, viletsalt''.
 
4. [[Seisundimäärsõna]]d märgivad asendit või olukorda, milllesmilles ollakse või millesse satutakse, samuti seisundit üldisemalt, nt ''käpukil, lössis, istukile, salajas, kinni, viltu, ärevil, katki''.
 
5. [[Määramäärsõna]]d (vastavad küsimusele kuivõrd?) ja märgivad tegevuse ulatust või omaduse esinemise määra, nt ''liiga, päris, ülearu, parasjagu, palju, võrdlemisi, otsatult, hulgaliselt, veidi''. <ref name="Sõnaliigi õppevahend"/>
19. rida:
 
===[[abimäärsõna|(Abi)määrsõna]] ja [[nimisõna]]===
Suurem osa määrsõnu on kujunenud nimisõnade käändevormidest ja sõnaliike määratledes selgub alles konkreetsest lauseümbrusest täpsemalt, kummaga on tegemist, nt ''jalule'' 'jalgadele' (vrd ''ta upitas end '''jalule''''' (nimisõna eehk substantiiv), ''riik tõusis pärast sõda taas '''jalule''''' ([[abimäärsõna]] eehk afiksaaladverb)), ''norgu'' (nimisõna ''norg : noru'', nt ''tema lõputut '''norgu''''' (nimis) ''oli raske välja kannatada''; ''ta vajus sellest saatuselöögist lõplikult '''norgu''''' (abimäärs)), ''välja'', ''korraks'' jpt. Sellesse vaherühma kuuluvad ka instruktiivi (viisiütleva) vormid: ''paljapäi'', ''ammuli sui'' ning prolatiivi (kauduütleva) vormid, nt ''käsitsi'', ''meritsi''. Neid peetakse tänapäeva keeles siiski [[määrsõna]]deks.
 
Üks nimisõna ja määrsõna eristamise võimalusi lähtub sellest, et sõna loetakse nimisõnaks, kui tal on olemas [[nimetav kääne|nimetava]] ja [[omastav kääne|omastava]] käände vormid, nt ''kass tõmbus '''kerra''''' (''kera''), ja (abi)määrsõnaks, kui nimetavat käänet pole, nt ''auto läks '''rikki''''' (tänapäeva eesti keeles ei seostata seda vormi enam nimisõnaga ''rikk''). Määrsõnaks analüüsitakse sõna siis, kui tähendusseos lähtesõnaga (nimisõnaga) on kadunud või kadumas ning kivinenud uus adverbiline tähendus on välja kujunenud.