Lotharingia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P suffiks > sufiks |
P võibolla > võib-olla |
||
84. rida:
Kui Lothar II aastal 869 suri, ei olnud tal seaduslikke lapsi, kuid oli üks ebaseaduslik poeg, [[Hugo (Elsass)|Hugo]]. Ida- ja Lääne-Frangi kuningad, [[Ludwig Sakslane]] ja [[Charles II Paljaspea]] leppisid kokku Lotharingia omavahel jagada ja aastal 870 jõudsid nad Meerssenis kokkuleppele. Lotharingia lääneosa läks [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigile]] ja idaosa [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]]. Aastal 876 tungis Charles Lotharingia idaossa, kuid kaotas [[Andernach]]is Ludwigile. Aastal 879 kutsuti Ludwigi poeg [[Ludwig Noorem]] Lääne-Frangi aadlikildkonna poolt Charlesi poja, [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis Kogeleja]] järglaseks troonile. Vastuseks loovutasid Louis Kogeleja pojad, [[Carloman II (Prantsusmaa)|Carloman II]] ja [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]] Lotharingia lääneosa Ludwigile. Piir kahe kuningriigi vahele loodi [[Saint-Quentin]]is järgmisel aastal (880).
Kui [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf Kärntenist]] kutsus novembris 887 Ida-Frangi aadlike nõukogu üles kukutamna Karl Paks, kes valitses kõiki keisririigi kuningriike aastast 884, olid lotharingialased ühed nendest, kes temaga ühinesid. Nad valisid Arnulfi oma kuningaks,
== Lotharingia hertsogkond ==
| |||