EKP Keskkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P struktuurüksus > struktuuriüksus
24. rida:
'''Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee''' ([[EKP KK]], ka [[EK(b)P KK]]) oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] struktuurüksuse [[Eesti NSV|Eestimaa]] [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
 
[[EKP Keskkomitee]], [[EKP Keskkomitee Büroo]], [[EKP KK Sekretariaat|EKP KK Sekretariaadi]] ja [[EKP Parteikontrollikomisjon]]i liikmed valiti [[EKP Kongressid]]idel kongressile saadetud [[Eesti NSV]] ühiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.
 
{{vaata|Eesti kommunistliku liikumise ajalugu}}, ''[[EKP KK I sekretär]]'', ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistlik Partei]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]''
31. rida:
 
== EKP KK büroo ==
EKP Keskkomitee büroo koosnes 9-11 9–11 liikmest ja 3-43–4 liikmekandidaadist. Keskkomitee büroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.
 
Büroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretärid, keda võis olla 3-53–5, lisaks [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimees, kohaliku sõjaväe esindaja, tihti [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] juht ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees, aeg-ajalt EKP KK häälekandja [[Rahva Hääl (ajaleht)|Rahva Hääl]] toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee kõige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Töö Osakonna juhataja.
 
Büroo käis koos regulaarselt, igal nädalal, selle istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadriküsimused – parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine, olulistele ametikohtadele määramine jne.
 
EKP Keskkomitee büroo oli tinglikult kohalik "[[Poliitbüroopoliitbüroo]]". Kui midagi oli büroos arutatud, siis [[ENSV Ministrite Nõukogu]] ei hakanud seda enam arutama ei hakanud, vaid lihtsaltjuba asusotsust küsimustellu rakendamaviima. Keskkomitee büroo oli liiduvabariigi võimutasandi võimukese.
 
== Ajalugu ==
 
1920. aasta [[5. november|5. novembril]] pärast [[Eesti Vabadussõda|avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel]] asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest '''illegaalne Eestis tegutsenud''' Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel.
:Samal kongressil otsustati ka liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks [[Komintern]]i sektsiooniks (Kominterni struktuurüksusestruktuuriüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal - [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo|Venemaa büroo]] ehk Välismaa Büroo.
 
 
69. rida:
<table><tr valign=top><td>
*EKP KK liikmed: [[Jaan Anvelt]] (1934–1937), [[Leo Looring]] (1934–1937), [[Richard Mirring]] (Meering) (1934–1937), [[Hans Pöögelmann]] (1934–1937), [[Otto Rästas]] (1934–1937), [[Albert Sakkart]] (1934–1937), [[Helmi Niineberg]] (1934–1937).
*EKP KK Organisatsiooniline Büroo ehk Skandinaavia Büroo - [[Kopenhaagen]]is ja [[Stockholm]]is, mis aastail 1934-19351934–1935 kandis EKP Sekretariaadi, aastail 1935-19381935–1938 [[EKP KK Orgbüroo]] nimetust. Büroo liikmed: [[Karl Säre]] (1934-19361934–1936), Leo Looring (Johannes Meerits), Albert Sakkart.
*EKP KK Välisbüroo: juht, KK esindaja [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee|Kominterni TK]] juures Richard Mirring (Meering), asetäitja Jaan Anvelt<ref>[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei - 1930. aastad kuni juuli 1940]</ref>.
</table>
129. rida:
==1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid==
[[EK(b)P V kongress]]il, 1948. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
*EK(b)P KK büroo liikmed: KK I sekretär - [[Nikolai Karotamm]], KK II sekretär [[Sergei Sazonov]], [[Johannes Käbin]], [[Boris Kumm]], [[Nikolai Puusep]] (1948–1951),
*EK(b)P Keskkomitee liikmed: EK(b)P KK Büroo liikmed ja [[Gavriil Latõšev]], [[Joosep Saat]], [[Arnold Meri]] jt
 
==1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid==
[[EK(b)P VI kongress]]il, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
*EK(b)P KK büroo liikmed:[[EKP KK Sekretariaat|EK(b)P KK Sekretariaadi]] 6 sekretäri - [[Johannes Käbin]], Vassili Kosov, Stepan Derjabin, Dmitri Kuzmin, [[Villem Kuusik]], [[Leonid Lentsman]]; [[Aleksei Müürisepp]] (ENSV MN esimees), [[August Jakobson]] (ENSV ÜN Presiidiumi esimees), [[Nikolai Harlamov]] ([[Balti laevastik]]u komandör), [[Valentin Moskalenko]] (ENSV RJM julgeolekuminister) ja [[Aleksander Jaanus]] ([[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]i poliitsektori ülem).
*EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, [[Joosep Saat]], [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid==
[[EK(b)P VII kongress]]il, 1952. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
*EK(b)P KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid - [[Johannes Käbin]], Vassili Kosov, [[Leonid Lentsman]] jt
*EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, [[Joosep Saat]], [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1954. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP VIII kongress]]il, 1954. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, [[Leonid Lentsman]], [[Otto Merimaa]] jt
*EKP Keskkomitee liikmed:EKP KK Büroo liikmed, [[Joosep Saat]], [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1956. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP IX kongress]]il, 1956. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid - [[Johannes Käbin]], [[Leonid Lentsman]], [[Ernst Ristmägi]], [[Fjodor Ušanjov]]; [[Viktor Tšerokov]] (''Чероков Виктор Сергеевич'') (1907-1995) [[Balti laevastik]]u juhataja 1 asetäitja ja PBL staabiülem<ref>[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%B2%20%D0%92%D0%B8%D0%BA%D1%82%D0%BE%D1%80%20%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Большая советская энциклопедия. Чероков Виктор Сергеевич]</ref>; [[Leonhard Illison]];
*EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK Büroo liikmed, [[Joosep Saat]], [[Juhan Smuul]] (1956–1958), [[Vaino Väljas]], [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1958. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP X kongress]]il, 1958. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, , [[Leonid Lentsman]], [[Otto Merimaa]], Ernst Ristmägi, [[Fjodor Ušanjov]]: jt.
*EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK Büroo liikmed, [[Joosep Saat]], Vaino Väljas, [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1959. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
161. rida:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid [[Johannes Käbin]], Abašvili, [[Valter Ani]], [[Valter Klauson]], [[Leonid Lentsman]], Fjodor Ušanjov; jt.
**KK büroo liikmekandidaadid: Saaremägi, Tšernikov.
*EKP Keskkomitee liikmed:[[Eduard Inti]], Karpov, Undusk, Tšepurin, Vladõtšin, [[Joosep Saat]], Vaino Väljas, [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1960. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP XII kongress]]il, 1960. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, [[Karl Vaino]], Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov jt.
*EKP Keskkomitee liikmed:[[Eduard Einmann]] (1960–1964) , [[Joosep Saat]], Vaino Väljas, [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1961. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP XIII kongress]]il, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, [[Karl Vaino]], Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; [[Vaino Väljas]] (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
*EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, [[Joosep Saat]], Vaino Väljas, [[Endel Puusepp]] jt.
 
==1964. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
190. rida:
==1976. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP XVII kongress]]il, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
*EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK büroo liikmed, [[Kaarel Ird]] jt.
**EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):
196. rida:
==1981. aastal valitud EKP KK juhtorganid==
[[EKP XVIII kongress]]il, 1981. aastal valitud EKP juhtorganid:
*EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Karl Vaino, Konstantin Lebedev, [[Vladimir Käo]], [[Rein Ristlaan]], [[Artur-Bernhard Upsi]]; [[Pjotr Melnik]] -TK [[Punane RET]] peadirektor (aprillini 85.a.1985),
*EKP Keskkomitee liikmed: Aili Aben, Vassikov, Silvi-Aire Villo, Ivanov, Anna Ingerman, Kallas, Koort, Vladimir Renser, Endel Paap,
**EKP KK liikmekandidaadid: Igor Belistov, Ilves, Liiv, Merisalu, Mihhail Murnikov.
214. rida:
*[[Valeri Liiv]],
<td>
*[[Ain Soidla]], Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe 1. asetäitja
*[[Indrek Toome]], [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja;
*[[Leonid Lentsman]], EKP KK juures asuva parteikolleegiumi esimees
253. rida:
*1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i ajal oli kommunistliku liikumise juhtorganiks [[Eesti Nõukogude II Kongress]]il valitud [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja relvastatud riigipöörde ettevalmistamise ja läbiviimise initsiatiivgrupp [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]], mille esimeheks oli [[Ivan Rabtšinski]], asetäitja [[Viktor Kingissepp]], kelle juhtimisel Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas end kõrgemaks võimuks [[Eestimaa kubermang]]us ning kõrvaldas relva ähvardusel seaduslikult määratud [[kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]].
*1918. aasta veebruaris pärast Eesti mandriosal okupeerimist Saksamaa keisririigi vägede poolt evakueerusid [[VSDT(b)P Eestimaa Komitee]] ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] Tallinnast koos läbi Soome [[Nõukogude Venemaa]]le. Kommunistide kontrolli all olevad juhtorganid suutsid võimu hoida [[Narva]]s kuhu saksa väed ei olnud veel jõudnud. [[Narva linna Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]].
*1917. aasta kevadel moodustati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud]] Tallinnas märtsis illegaalne Tallinna kommitee (liikmed [[Juhan Tippo]], [[Johannes Kuppar]], [[Julius Schütz]], J. Alasoo jt), aprillis moodustati Tallinna komitee büroo, mille juht J. Tippo ning maikuus Tallinna komitee täitevkomitee, mille juht oli [[Rudolf Eige]] (–1920).
*1917. aasta [[16. november|16. novembril]] organiseerisid bolševistlikud organisatsioonid Tallinnas [[konverents]]i, millel oli esindatud 17 parteiorganisatsiooni ja konverents valis keskkomitee koosseisus: V. Kingisepp, [[Rudolf Vakmann|R. Vakmann]], [[Martin Likemets|M. Likemets]], [[Jüri Rästas|J. Rästas]], [[Richard Vennikas|R. Vennikas]]<ref>Eesti Nõukogude Vabariik. 50 aastat Töörahva Kommuuni. Eesti Raamat. Tallinn 1968, lk 111</ref>.
*1918. aasta mais moodustati Nõukogude Venemaal [[Petrograd]]is [[Nõukogude Venemaa]]le evakueerunud eesti kommunistidest [[VK(b)P Keskkomitee|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK]] [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimees oli [[Jaan Anvelt]].
*1918. aasta [[29. november|29. novembril]] [[1918]] [[Narva]]s toimunud [[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee|Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee]] ja [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] ühisel koosolekul kuulutatati välja ''[[Eesti Töörahva Kommuun|Eesti Töörahwa Kommuuna]]'' (Eestimaa Nõukogude Vabariik), mille juhtorganiks oli [[Eesti Töörahva Kommuun#Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu liikmed|Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]], mis kasutas Nõukogude Venemaal esindusena 1919. aasta mais asutatud [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo|Venemaa büroo]]d;
**Välismaa ehk Venemaa büroo asus algselt Venemaa pinnal [[Staraja Russa]]s aga 1919. aasta augustist [[Petrograd]]is. Büroosse kuulusid: Jaan Anvelt, [[Otto Rästas]] ja [[Rudolf Nieländer]] (oktoobrist 1919 Hans Pöögelmann), Büroo sekretär [[Artur Säre|Artur Männi (Artur Säre)]]<ref>[[Valdur Ohmann]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Vendade_Karl_TUNA2003_3.pdf Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu Salaniidistik], Tuna, 2003 nr 3</ref>;
*1918. aasta detsembrist, keelustati [[Eesti Vabariigi valitsus]]e kontrolli all oleval territooriumil sisekaitseülema määrusega enamlike organisatsioonide tegevus.
*1920. aasta [[5. november|5. novembril]] pärast [[Eesti Vabadussõda|avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel]] asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest '''illegaalne Eestis tegutsenud''' Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks [[Komintern]]i sektsiooniks (Kominterni struktuurüksusestruktuuriüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal - [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo|Venemaa büroo]] ehk Välismaa Bürood, [[Petrograd]]is, mis asus aadressil [[Naberežnaja Moiki]]. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]). VB juht oli [[Jaan Anvelt]] (–1921), [[Engelbert Strauch]] (1921–1922).
:'''Nõukogude Venemaal''' VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti päritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga [[VK(b)P Keskkomitee|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK]] [[VK(b)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee|Eesti Osakondade (Sektsioonide) Keskkomitee]], Petrogradis, aadressil [[Naberežnaja Fontanki]], 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli [[Jakob Palvadre]]. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, [[Johannes Heintuk]], [[Aleksander Jea]], [[Anna Leetsmann]]. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka [[Peeter Peterson]], [[Jaan Ikmelt]].
{{pooleli}}