Hartley ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P ostsileerima > ostsilleerima |
||
19. rida:
Hartley ostsillaatoris on sagedust määravaks ahelaks võnkering, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud induktiivpoolist ja nendega paralleelselt paigutatud kondensaatorist. Kahe induktiivpooli asemel võib kasutada ka ühtainust harundiga pooli. On levinud ekslik arvamus, et harundi võib paigutada induktiivpooli keskele, kuid tegelikult määrab harundi asukoht induktiivpoolil tagasisidet. Tagasiside on seda tugevam, mida suurem osa iduktiivpooli keerdudest jääb toiteallika ja transistorvõimendi baasi vahele<ref>2. [http://arcarc.xmission.com/PDF_Electronics/Oscillators.pdf Online Radio & Electronics Course, Oscillator]</ref>. Ergutusvool, mis tagab voolu võnkeringis on palju väiksem võrreldes [[elektrivool|vooluga]], mis on võnkeringis endas. Kuna suurem osa ostsillaatori voolust on just võnkeringis, mitte ostsillaatori võimendavas osas, siis võimendis tekkinud moonutuste mõju siinussignaalile on väike.
[[Võimendi]] on vajalik võnkumiste alalhoidmiseks, igasugune [[kõrvalekalle]] stabiilsetes võnkumistes kutsub esile korrigeeriva efekti – kui [[amplituud]] kahaneb, muutub võimendus tugevamaks ja vastupidi. Võimendina kasutatakse Hartley ostsillaatoris, ja ka teistes ''LC''-ostsillaatorites, aktiivset neliklemmi, mis toiteallika energia arvelt kompenseerib selektiivahelas tekkivad kaod ja ostsillaatorist tarbitava energia. Aktiivseks neliklemmiks on tavaliselt positiivse tagasisidega [[bipolaartransistor|bipolaar]]- või [[väljatransistor|väljatransistoraste]]<ref>3. L. Abo. "Raadiolülitused", Valgus, Tallinn, 1990. 122</ref>. Laialt levinud on ka [[operatsioonvõimendi]] kasutamine. Võimendava elemendi (võimendi) väljund on ühendatud sisendiga kasutades tagasisidet, Hartley ostsillaatori puhul on tagasiside läbi induktiivse. 1915. aasta Hartley
Hartely ostsillaatoreid kasutatakse tavaliselt [[raadiosagedus|raadiosagedustel]] 20 kHz kuni 30 MHz. Hartley ostsillaatorit saab kasutada ka madalamatel sagedustel kui 20 kHz, selleks tuleb induktiivpooli väärtust suurendada<ref>4.[http://www.circuitstoday.com/hartley-oscillator Circuits Today, Hartley oscillator circuit]</ref>.
38. rida:
== Hartley ostsillaatori kolm tüüpi ==
[[File:Hartley2.png|thumb|Joonis 2. Hartley ostsillaator positiivse tagasisidega läbi transistori sisendmahtuvuse]]
Hartley ostsillaatori korral on võimalik tekitada võnkumisi kolmel
*Hartley ostsillaator, mille ehitusse kuulub ühe harundiga induktiivpool, kus positiivne tagasiside, mis on vajalik võngete jaoks, tekib induktiivse või elektromagnetilise sidestuse tõttu ostsillaatori sisendi ja väljundi vahel <ref>5. I.M. Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 145</ref>. Harundiga induktiivpool tagab paremat vastastikust induktiivsust.
*Hartley ostsillaator, kus ühe harundiga induktiivpooli asemel kasutatakse kaks iseseisvat induktiivpooli ''L''<sub>1</sub> ja ''L''<sub>2</sub>, mis ei ole omavahel magnetiliselt sidestatud on kujutatud joonisel. [[vastastikune induktsioon|Vastastikune induktiivsus]] ostsillaatori sisendi ja väljundi vahel puudub. Sellise ehituse korral tagab võnkumiseks vajalikku tagasisidet transistorvõimendi sisendmahtuvus ''C'' kollektori ja baasi vahel. Seega Hartley ostsillaator mille induktiivpoolide vahel puudub elektromagnetiline sidestus ostsilleerub seetõttu, et koormus paistab kollektorile indkutiivse koormusena sagedustel, mis on veidi madalamad kui võnkeringi võnkesagedus ''f''<sub>0</sub> ning baasiahel avaldab negatiivset takistust võnkeringile, mille mõjul võnkering hakkabki
* Hartley ostsillaator, kus ühe harundiga induktiivpooli asemel kasutatakse kaks iseseisvat induktiivpooli ning väga väikse sisendmahtuvusega transistorvõimendit, mille tõttu positiivne tagasiside ei tekita võnkumisi. Sellisel juhul tuleb
Praktikas kasutatakse Hartley ostsillaatoris korraga kõiki kolme, ülalpool kirjeldatud, ostsilleerimise tekitamise tehnikat<ref>8. I.M. Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 147</ref>
53. rida:
Joonisel 3 on kujutatud tüüpiline Hartley ostsillaator kasutades bipolaartransistori [[bipolaartransistor|ühise emitteri lülitust]]. Kolmpunktlülituses ostsillaatorite korral võib transistor olla ka [[bipolaartransistor|ühise baasi]] või [[bipolaartransistor|ühise kollektori lülituses]]. Kõigi ühendusviiside korral on võnkering ühendatud kollektori ja baasi vahele ning harund on ühendatud emitteriga. Kuna võnkeringi harund on [[maandamine|maandatud]], siis [[pinge (elekter)|pinged]] ülejäänud võnkeringi kahes harus on vastandfaasis, mis tagabki positiivse tagasiside.
[[takisti|Takistused]]. Takistused ''R''<sub>1</sub> ja ''R''<sub>2</sub> moodustavad pingejaguri, mis määrab transistori ''Q''<sub>1</sub> baasi eelpinge. ''R''<sub>e</sub> on emittertakisti, mis tekitab negatiivset tagasisidet ning stabiliseerib temperatuuri ja toitepinge mõju transistorile. ''C''<sub>e</sub> on emitter-kondensaator, mille ülesandeks on takistada võimendatud vahelduvsignaali sattumist emittertakistile. Kondensaator ''C''<sub>in</sub> on toite lahtisidestamiseks ja kondensaator ''C''<sub>out</sub> takistab [[alalisvool|alalisvoolul]] edasi kulgemast induktiivsesse kolmpunktlülitusse. Kondensaator ''C''<sub>1</sub> ning induktiivpoolid ''L''<sub>1</sub> ja ''L''<sub>2</sub> moodustavad võnkeringi. Positiivne tagasiside, mis hoiab võnkumisi stabiilsena tuleb võnkeringist otse transistori baasi, induktiivpooli ''L''<sub>2</sub> ja kondensaatori ''C''<sub>1</sub> vahelt.
Pingeallika sisselülitamisel transistor avaneb ja kollektori vool suureneb mille tulemusena hakkab kondensaator ''C''<sub>1</sub> laaduma. Kui kondensaator ''C''<sub>1</sub> on täis laadunud, hakkab ta tühjenema läbi induktiivpooli ''L''<sub>1</sub>. Kondensaatori tühjenemisel muutub sellel salvestatud elektrostaatiline energia induktiivpooli [[magnetvoog|magnetvooks]]. Pidev energia ülekandumine kondensaatori ja induktiivpooli vahel tekitab sumbuvaid võnkumisi. Võnkeringis kaduma läinud energia kompenseeritakse transistorvõimendiga, mille tulemusel tekivad sumbumatud ehk stabiilsed võnkumised.
| |||