Suhtekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ajakirjalt jutumärgid maha |
P näpukaid |
||
9. rida:
* Lihtsustatud kujul defineeris Suhtekorraldusinstituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
* [[Mexico]]s 1978. aastal toimunud [[Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee|Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel]] (''World Assambly of Public Relations'') töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on [[kunst]] ja [[sotsiaalteadus]], mille eesmärk on analüüsida [[trend]]e, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve.
* Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või [[institutsioon]]i ning teatavate [[
Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.
== Suhtekorralduse funktsioonid ==
*[[avalik arvamus|
*[[organisatsioon]]i juhtkonna nõustamine mitmel alal ([[meediasuhted]], [[finantssuhted]], suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
*[[organisatsioonisisene suhtekorraldus|organisatsioonisisese suhtekorralduse]] arendamine, teostamine ja planeerimine;
*organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest;
*planeerimine või
== Ajalooline ülevaade ==
[[Informatsioon]]i edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest [[tsivilisatsioon]]idest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses [[India]]s, kus varases [[kirjasõna]]s viidati kuninga [[spioon]]idele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.
Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. sajandi lõpus. [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjale]] järgnenud aastad tähistavad [[tööstus]]e ja [[ettevõtlus]]e tormilist arengut. 1889. aastal asutas [[Georges Westinghouse]] oma
Suhtekorraldust (''public relations'') kasutati terminina esmakordselt 1897 Yearbook of Railway Literature eessõnas. Tänapäevase suhtekorralduse rajajaks peetakse [[Ivy Ledbetter Lee]]
Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja USA
Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid [[turu-uuring]]ud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaailmse avaliku informatsiooni alase [[konverents]]i [[Ameerika Inseneride Assotsiatsioon]] (''American Association of Engineers''). 1923. aastal ilmus [[Edward L. Bernays]]'lt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" ("Crystallizing Public Opinion"). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest [[New Yorgi Ülikool]]is. Edward L. Bernays'lt pärineb ka avalike suhete mõiste (''public relations'').
| |||