Erinevus lehekülje "Hemoglobiin" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab ([[hingamispigmentraud]]a annabning rakuleseob iseloomulikuja transpordib [[punane|punasehapnik]]ku. Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[värvuspigment]]e), mis sisaldabannab [[rauderütrotsüüt|erütrotsüüdile]]a ningiseloomuliku seob ja transpordib[[punane|punase]] [[hapnikvärvus]]kue). RaudHemoglobiini asubmolekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel 4neli helerohelise värviga kujutatud prosteetiliseringikujulise (mittevalgulise) rühmamolekuli [[porfüriinid|porfüriini]] ringikujulise molekulirühma) keskel. asub raua aatom.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne. Valgud- valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>